See jääb sind jälitama: "Kurjusel pole kuhugi kiiret!"

"See jääb sind jälitama"

Kurjusel pole kuhugi kiiret!

Jay on tütarlaps, kes unistab oma süütuse kaotamisest "sellele õigele." Pärast esimest vahekorda aga saab tüdruk endale külge midagi, mis teda enam rahule ei taha jätta.

"See jääb sind jälitama" on originaalne, psühholoogiline ja närvekõditav õudusfilm, mis tungib sügavale meeltesse ja püüab analüüsida hirmu olemust.

Hirm on kinnisidee. See on alati alateadvuses alati olemas olnud ja jääb alatiseks sinna. Aga miks hirmutab meid miski, mida tegelikult olemas ei ole?

Inimesed kardavad tundmatut. See on juba väga vana tõde. Alati on hirmutavam see, mida me ei näe või mille kohta ei tea. Viimasele ideele ongi antud linateose „hirmufaktor” üles ehitatud ning just see, et me ei tea millega on tegu, ei tea mida oodata ja fakt, et kunagi ei seletata kurjuse olemust lahti, muudab filmi õudseks.

Tegu on äärmiselt hirmsa õudusfilmiga ning seda heas mõttes. Praegusel ajal on Hollywoodi õudukate puhul saanud tavaks see, et täpselt enne ehmatuskohti käib vali muusika, mis jääb korraks vait ja siis tuleb ehmatus. Siin on selline lähenemine praktiliselt olematu, mis tähendab, et ehmatusi on raskem ette näha ning see omakorda loob juurde pinget.

Seda filmi vaadates tekkis tunne, et tegijad on saanud palju inspiratsiooni John Carpenteri 1978. aasta teoselt „Halloween.” Muusika, olustik ning mõned läbivad teemad(millest ma siinkohal rääkida ei saa, sest muidu rikuksin filmielamuse ära) on väga sarnased.

Maika Monroe, kes kehastab Jay'd, on oma rollisoorituselt ligilähedane täiuslikkusele. Tema näitlejatöö läbi on vaatajal võimalik kogeda samasugust hirmu ja segadust, mida tunneb tegelane.

Operaatoritöö on suurepärane. Värvide, varjude ja laiade kaadrite kombinatsiooni tõttu oli mõneti võimatu ennustada, kust järgmine ehmatuskoht võib tulla.

Alates esimesest kaadrist kuni lõputiitriteni on just muusika see, mis loob meeleolu ning see on  perfektne. Keegi oleks nagu võtnud „Halloweeni” muusika ja teinud sellest enda, veidi moodsama versiooni.

„See jääb sind jälitama” on ekraaniteos, mis käsitleb keerukaid teemasid üsna omanäolisel viisil. Lool on tõenäoliselt öelda rohkem, kui ühe korraga jõuab üles korjata ning seetõttu ütleksin, et seda filmi väärib mitmekordset vaatamist.

Read More

Põhjapõdra lugu: „Kohatu huumor“

Põhjapõdra lugu. 

Max ei oota jõule, sest  teab, et tema isa ei jõua pühadeks koju. Siis aga kukub Max'i kuuri üks jõuluvana põhjapõtradest, kelle nimi on Põder. Koos tuleb neil leida üles jõuluvana, et vältida jõulude ära jäämist ja hukkasaamist.

„Põhjapõdra lugu“ on armas ja naljakas, aga mõneti ka lastele sobimatu linateos, kuigi on siiski suunatud neile. Ja on lootust, et lapsed võivad saada sellest filmist vahva elamuse.

Midagi ülioriginaalset siit otsida ei tasu, sest süžee ja karakterite osas kasutab ekraaniteos juba varem kasutatud elemente nagu hea ja kurja vaheline võitlus, koomilised kõrvaleteglased ja  kurjam, kes saab oma karistuse.  See kõik on vaatajale tuttav, aga samas töötab endiselt üpris hästi.

Film on  väga südamlik ning see väljendub just tegelastes,eriti Põdras. Ta on suur, sümpaatne, muhe ning pidevalt näljane karakter, kes meenutab mulle mitmes mõttes heasüdamlikku musta labradori. Ühtlasi on ta ka tehniliselt hästi tehtud. Animatroonika ja arvutigraakika abil on loodud väga elutruu peategelane. 

Kohati on film ka veider, sest sekka visatakse huumorit, mis on mõeldud otseselt täiskasvanutele ja mitte lastele. Ma ei ole kindel, kas väiksematele sobib vaatamiseks film, kus jõuluvana ennast purju joob ja kellegi ukse taha laamendama läheb ning üleüldse milleks on vaja lastefilmis jõulutaati seksikaks nimetada.

Jätkuvalt suudetakse Euroopa filmidesse leida väga andekaid lapsnäitlejaid, kes ilmselgelt tunnevad ennast kaamera ees täiesti vabalt ning näitlevad mängleva kerguse ja loomulikkusega.

Vaatamata mõnele veidrusele on „Põhjapõdra lugu“ siiski tore fantaasia-seiklus, mis loob mõnusa, pühade-eelse meeleolu.

Read More

Longwoodi legend: “Tervele perele mõeldud fantaasiaseiklus”

Longwoodi legend

Mickey on 12-aastane tüdruk, kes kolib koos oma ema ja väikese vennaga ühte pisikesse Iirimaa linna. Sinna jõudes aga hakkavad juhtuma kummalised asjad: käivad jutud needusest ja mustast ratsanikust, kes endaga õnnetust kaasa toob. Mickey tahe iga hinna eest tõde välja selgitada, viib ta legendi juurde, mille juured ulatuvad aastasadade tagusesse aega.

Põhiline osa maailma lastefilmide toodangust tuleb Euroopast ja mujalt maailmast, aga mitte Ameerika Ühendriikidest. Ameeriklased teevad palju just perefilme ja animatsioone, aga lastefilmid, kui sellised on pigem eurooplaste pärusmaa ning meil osatakse neid endiselt väga hästi teha. 

„Longwoodi legend“ kuulub minu jaoks just nö lastefilmide kategooriasse, kuigi on mõeldud vaatamiseks nii lastele kui täiskasvanutele. Ühelt poolt on tegu lõbusa ja seiklusliku linateosega. Teisalt on lugu müstiline ja parajal määral sünge. kuid sisaldab paari väga eepilist ja liigutavat momenti.

Ekraaniteose tarbeks välja mõeldud folkloor, mis on seotud Musta Ratsanikuga, on väga paeluv. See osutus niivõrd põnevaks, et tekkis soov antud teemast rohkem teada saada. Kahjuks aga edasine informatsioon puudub.

Sellist tüüpi filmidel ei ole kunagi väga suur eelarve. Seetõttu on äärmisel muljetavaldav see, mis on saavutatud olemasolevaga. Animatsioonid, mis seletavad külakese lugu lahti, on kunstiliselt väga hästi tehtud ning meenutavad stiili poolest Kolme venna lugu filmist „Harry Potter ja surma vägised: osa 1.“ Lisaks kasutatakse atmosfääri loomiseks ideealselt ära Iirimaa looduskauneid kohti.

Read More

Worst of 2014

Here is my list of the worst movies of 2014. No hate please since these are the movies that I personally disliked, not the ones other people should dislike.

10. Robocop

The acting is decent but the plot is generic, the action extremely boring and the villains simply horrible. An absolutely pointless remake.

9. The monuments men

George Clooney's cast that includes the talents of Matt Damon and Bill Murray among others is wasted in WWII treasure hunting film that is hollow and structurally disjointed. The actors have nothing to do as the plot is one irrelevant event after another with a very predictable ending.

8. I Frankenstein

Demons fighting gargoyles and Frankenstein fighting both of those factions. Someone just went full retard.

7. Annabelle

A pathetic and lazy attempt to cash in on the success of the much better "The Conjuring." This is a bad horror film with idiotic characters, stupid scares and even one or two scenes that should be creepy but end up being rather hilarious.

6. Trip to Italy

One of two movies from last year's Tallinn Black Nights Film Festival that i did not like at all. This film is just two men in Italy, eating at restaurants and doing impersonations of famous people. While that is funny at first, it gets annoying extremely fast as that is pretty much all this film is.

5. A pigeon sat on a branch reflecting on existence

The other film from last year's Tallinn Black Nights Film Festival that i did not like at all. This movie is so surreal that I simply do not understand what it is trying to say. I love stories with difficult themes that give me something to think about, but this is just too much. I hated watching this film as I did not understand anything and kept almost falling asleep every 3 minutes.

4. Under the skin

A film that I know a lot of people love, but I just hate. I can't stand the surreal nature of this story and the lack of answers combined with an endless use of symbolism drives me crazy.

3. The other woman

A stupid, clichéd, totally unfunny film that is terribly acted by Leslie Mann, Kate Upton and especially Cameron Diaz. It tries to be this female empowerment movie but ends up insulting women and making them look bad. Not reccomended in any way.

2. Godzilla

The marketing got me SO excited to see this movie that sadly ended up being a total piece of shit. I HATE THIS FILM. The acting is terrible and the plot and the action are boring to say the least. Godzilla is absent from most of the movie and instead we get a few other, very useless monsters and an even more useless Aaron Taylor-Johnson.

1. Two faces of January

This is the worst movie of 2014. Watching this film made me so mad that I almost would have walked out, but I decided to stay. That was a mistake.
There is no freaking tension in this so called thriller. The characters are idiots who keep running from someone, but no one is ever really chasing them. On top of everything else there is a badly written love triangle that is concluded in the most melodramatic way possible. Nothing besides the performances here works. Whoever made this horrible pile of shit can go $£§© themselves. Thank you!

Read More