Tarantino läheb uuele tasemele!
Selles filmis näidatakse Jamie Foxx’i ..... ülaltvaates.
Quentin Tarantino uusim film ,,Vabastatud Django” on lugu orjast nimega Django, kes kohtub sakslasest pearahaküti Dr, King Schultz’iga, kes teeb temast vaba mehe ning koos lähevad nad otsima Django naist, et ka tema vabastada.
Quentin Tarantino uusim film ,,Vabastatud Django” on lugu orjast nimega Django, kes kohtub sakslasest pearahaküti Dr, King Schultz’iga, kes teeb temast vaba mehe ning koos lähevad nad otsima Django naist, et ka tema vabastada.
Siinkohal on tegu suurepärase
filmiga. Sul peab olema annet, et kirjutada midagi sellist nagu ,,Django Unchained”.
,,Django” on film, mida ma olen pikka aega otsinud. Film, mis ühendaks action’i, huumori ja korraliku story koos väljaarendatud tegelastega.
Tarantino enda poolt kirjutatud stsenaarium on väga omapärane. Tegemist on humoorika, kuid samas meeletult vägivaldse ja tõsise looga, mis tuletab meile meelde, et mustanahaliste inimeste elu Ameerikas oli kunagi väga karm. Kõige muu kõrval on ,,Django” kohati ka nagu n-ö "buddy movie" tänu Jamie Foxx’i ja Christoph Waltz’i keemiale, millest räägin hetke pärast. Kuna tegemist on looga, mis on peaaegu täiesti originaalne, siis ei tea kunagi, mis võib järgmiseks juhtuda ning see on ,,Django” juures parim element.
Jamie Foxx ja Christoph Waltz moodustavad ekraaniduo, mille sarnast mina varem näinud pole. Kohe, kui Waltz esimest korda ekraanile ilmus, tekkis minu näole naeratus, mis püsis seal vähemalt tunni. Waltz on stiilne ja humoorikas, kuid koos Foxx’iga, tekib paar, mille kohta võib tõesti öelda epic. Muidugi on nad mõelmad ka eraldi suurepärased, aga nende keemiast tekib midagi erilist.
Väga tähtsates rollides on ka Leonardo DiCaprio, kes kehastab orjavõitlusega tegelevat “ärimeest” ning istanduse Candyland omanikku Calvin Candie’t ning Samuel L. Jackson, kes mängib orja, kelle kätte on antud liiga palju võimu. DiCaprio tegelane on tõeline madu. Ta näeb hea välja ja räägib magusat juttu, aga pealispinna all on peidus tõeline tõbras. Mustanahaline ori ja võim ei käi hästi kokku ja seda tõestab Jackson’i tegelane, kes on isegi hullem kurikael, kui DiCaprio mängitud Calvin Candie.
Esimene pool filmist on tõesti suurepärane. Väga lõbus ja põnev, aga siis, kui film on jooksnud natuke üle tunni, hakkavad asjad allamäge minema. Teine pool filmist, kus peategelased lähevad päästma Django naist, on üle mõistuse pikaks venitatud ning tõtt-öelda ajasid osad sisuelemendid mind segadusse. Mul ei ole kunagi pikkade filmide vastu midagi, aga see konkreetne oleks võinud olla umbes 20 minutit lühem.
Öeldi küll, et see film pidi olema verine, aga et ta niivõrd verine on, seda poleks ma ette kujutanud. Suurte tulistamiste ajal lendab verd nii, et vähe pole. Naljakas oli vaadata, pärast filmi suurimat tulevahetust, kui tegelased majas ringi kõndisid, pööramata tähelepanu seintele, mis olid tõesti verest punaseks värvunud.
Tarntino muusikavalik on väga omapärane. Ühel hetkel, kui orje transporditakse, käib taustaks üsna lõbus lugu. Teinekord on action-stseeni pandud taustaks mängima hoopis räpplugu.
Oi, kui palju kasutatakse filmis N-sõna, aga ma arvan, et Tarantino tegi seda meelega, et näidata kuidas kunagi mustanahalisi inimesi koheldi. Kas on ikka viisakas seda sõna reaalses elus kasutada?
,,Vabastataud Django” on väga lõbus, verine, kuigi pisut liiga pikk linateos, mis minu arvates oleks ära teeninud Parima Originaalstsenaariumi Oscari.
,,Django” on film, mida ma olen pikka aega otsinud. Film, mis ühendaks action’i, huumori ja korraliku story koos väljaarendatud tegelastega.
Tarantino enda poolt kirjutatud stsenaarium on väga omapärane. Tegemist on humoorika, kuid samas meeletult vägivaldse ja tõsise looga, mis tuletab meile meelde, et mustanahaliste inimeste elu Ameerikas oli kunagi väga karm. Kõige muu kõrval on ,,Django” kohati ka nagu n-ö "buddy movie" tänu Jamie Foxx’i ja Christoph Waltz’i keemiale, millest räägin hetke pärast. Kuna tegemist on looga, mis on peaaegu täiesti originaalne, siis ei tea kunagi, mis võib järgmiseks juhtuda ning see on ,,Django” juures parim element.
Jamie Foxx ja Christoph Waltz moodustavad ekraaniduo, mille sarnast mina varem näinud pole. Kohe, kui Waltz esimest korda ekraanile ilmus, tekkis minu näole naeratus, mis püsis seal vähemalt tunni. Waltz on stiilne ja humoorikas, kuid koos Foxx’iga, tekib paar, mille kohta võib tõesti öelda epic. Muidugi on nad mõelmad ka eraldi suurepärased, aga nende keemiast tekib midagi erilist.
Väga tähtsates rollides on ka Leonardo DiCaprio, kes kehastab orjavõitlusega tegelevat “ärimeest” ning istanduse Candyland omanikku Calvin Candie’t ning Samuel L. Jackson, kes mängib orja, kelle kätte on antud liiga palju võimu. DiCaprio tegelane on tõeline madu. Ta näeb hea välja ja räägib magusat juttu, aga pealispinna all on peidus tõeline tõbras. Mustanahaline ori ja võim ei käi hästi kokku ja seda tõestab Jackson’i tegelane, kes on isegi hullem kurikael, kui DiCaprio mängitud Calvin Candie.
Esimene pool filmist on tõesti suurepärane. Väga lõbus ja põnev, aga siis, kui film on jooksnud natuke üle tunni, hakkavad asjad allamäge minema. Teine pool filmist, kus peategelased lähevad päästma Django naist, on üle mõistuse pikaks venitatud ning tõtt-öelda ajasid osad sisuelemendid mind segadusse. Mul ei ole kunagi pikkade filmide vastu midagi, aga see konkreetne oleks võinud olla umbes 20 minutit lühem.
Öeldi küll, et see film pidi olema verine, aga et ta niivõrd verine on, seda poleks ma ette kujutanud. Suurte tulistamiste ajal lendab verd nii, et vähe pole. Naljakas oli vaadata, pärast filmi suurimat tulevahetust, kui tegelased majas ringi kõndisid, pööramata tähelepanu seintele, mis olid tõesti verest punaseks värvunud.
Tarntino muusikavalik on väga omapärane. Ühel hetkel, kui orje transporditakse, käib taustaks üsna lõbus lugu. Teinekord on action-stseeni pandud taustaks mängima hoopis räpplugu.
Oi, kui palju kasutatakse filmis N-sõna, aga ma arvan, et Tarantino tegi seda meelega, et näidata kuidas kunagi mustanahalisi inimesi koheldi. Kas on ikka viisakas seda sõna reaalses elus kasutada?
,,Vabastataud Django” on väga lõbus, verine, kuigi pisut liiga pikk linateos, mis minu arvates oleks ära teeninud Parima Originaalstsenaariumi Oscari.
4/5
0 comments:
Post a Comment