Saturday, February 20, 2016

Taani tüdruk



Einar Wegener ja tema abikaasa Gerda on kunstnikud Koppenhaagenis 1926. aastal. Pärast õhtut mil Einar kehastub naljaviluks naiseks nimega Lili, hakkab talle järjest enam tunduma, et ta on sündinud vales kehas.

Tom Hooper ei ole just lavastaja, kes oleks tuntud kergete linateoste poolest. Tema tegelased on keerulised isiksused, kes elavad keerulised ja ebaõiglastelt õelas maailmas. "Taani tüdruk" ei ole erand. 

See on hästi jutustatud, kaunis ent kurblik linateos, mis näitab ühe inimese katsumusi ajal, mil olla teistsugune ei olnud aktsepteeritav.
Einar on paeluv, keeruline isiksus ent vaatajana on ometi võimalik mõista tema mõttekäike ja agooniat. Eddie Redmayne'i etteaste on nüansirikas ja peenetundeline ning ta tõestab jätkuvalt, et temas on peidus üks Hollywoody andekamaid noori meesnäitlejaid. 

Alicia Vikander Einari naise Gerdana on absoluutselt suurepärane. Tal on küll vähem toretsev roll, kui Redmayne'il, aga ta loob sümpaatse pildi naisest, kes ilmselgelt armastab oma abiskaasat rohkem, kui midagi muud terves maailmas ja proovib püsti jääda ka siis, kui terve tema maailm ümberringi laguneb. 

See ei ole film, mida oleks lihtne vaadata, aga samas on tegu vajaliku looga, sest halvasti suhtumine teistsuguse seksuaalse orientatsiooniga inimestesse ei ole kadunud ja endiselt on inimesi, kes kannatavad, julgemata tunnistada oma tõelist seksuaalset orientatsiooni. Me vajame filme nagu "taani tüdruk" ning loodetavasti on need inspiratsiooniks neile, kes kardavad tunnistada tõtt.

"Taani tüdruk" on kaunilt filmitud, suurepärase muusika ja kaameratööga linateos inimesest, kes vaatamata ajastule ja kõikidele takistustele otustas iseennast aktsepteerida ja olla tema ise ning see on rohkem, kui enamik meist iial julgeb teha.

Film põhineb Taani kunstniku Lili Elbe elulool. Ta oli esimene inimene ajaloos, kes läbis soovahetusoperatsiooni. 
  

                                                                   4.5/5

Tuesday, January 6, 2015

See jääb sind jälitama: "Kurjusel pole kuhugi kiiret!"

"See jääb sind jälitama"



Kurjusel pole kuhugi kiiret!


Jay on tütarlaps, kes unistab oma süütuse kaotamisest "sellele õigele." Pärast esimest vahekorda aga saab tüdruk endale külge midagi, mis teda enam rahule ei taha jätta.

"See jääb sind jälitama" on originaalne, psühholoogiline ja närvekõditav õudusfilm, mis tungib sügavale meeltesse ja püüab analüüsida hirmu olemust.

Hirm on kinnisidee. See on alati alateadvuses alati olemas olnud ja jääb alatiseks sinna. Aga miks hirmutab meid miski, mida tegelikult olemas ei ole?

Inimesed kardavad tundmatut. See on juba väga vana tõde. Alati on hirmutavam see, mida me ei näe või mille kohta ei tea. Viimasele ideele ongi antud linateose „hirmufaktor” üles ehitatud ning just see, et me ei tea millega on tegu, ei tea mida oodata ja fakt, et kunagi ei seletata kurjuse olemust lahti, muudab filmi õudseks.

Tegu on äärmiselt hirmsa õudusfilmiga ning seda heas mõttes. Praegusel ajal on Hollywoodi õudukate puhul saanud tavaks see, et täpselt enne ehmatuskohti käib vali muusika, mis jääb korraks vait ja siis tuleb ehmatus. Siin on selline lähenemine praktiliselt olematu, mis tähendab, et ehmatusi on raskem ette näha ning see omakorda loob juurde pinget.

Seda filmi vaadates tekkis tunne, et tegijad on saanud palju inspiratsiooni John Carpenteri 1978. aasta teoselt „Halloween.” Muusika, olustik ning mõned läbivad teemad(millest ma siinkohal rääkida ei saa, sest muidu rikuksin filmielamuse ära) on väga sarnased.

Maika Monroe, kes kehastab Jay'd, on oma rollisoorituselt ligilähedane täiuslikkusele. Tema näitlejatöö läbi on vaatajal võimalik kogeda samasugust hirmu ja segadust, mida tunneb tegelane.
Operaatoritöö on suurepärane. Värvide, varjude ja laiade kaadrite kombinatsiooni tõttu oli mõneti võimatu ennustada, kust järgmine ehmatuskoht võib tulla.

Alates esimesest kaadrist kuni lõputiitriteni on just muusika see, mis loob meeleolu ning see on  perfektne. Keegi oleks nagu võtnud „Halloweeni” muusika ja teinud sellest enda, veidi moodsama versiooni.

See jääb sind jälitama” on ekraaniteos, mis käsitleb keerukaid teemasid üsna omanäolisel viisil. Lool on tõenäoliselt öelda rohkem, kui ühe korraga jõuab üles korjata ning seetõttu ütleksin, et seda filmi väärib mitmekordset vaatamist.

Põhjapõdra lugu: „Kohatu huumor“

Põhjapõdra lugu. 

Max ei oota jõule, sest  teab, et tema isa ei jõua pühadeks koju. Siis aga kukub Max'i kuuri üks jõuluvana põhjapõtradest, kelle nimi on Põder. Koos tuleb neil leida üles jõuluvana, et vältida jõulude ära jäämist ja hukkasaamist.
„Põhjapõdra lugu“ on armas ja naljakas, aga mõneti ka lastele sobimatu linateos, kuigi on siiski suunatud neile. Ja on lootust, et lapsed võivad saada sellest filmist vahva elamuse.
Midagi ülioriginaalset siit otsida ei tasu, sest süžee ja karakterite osas kasutab ekraaniteos juba varem kasutatud elemente nagu hea ja kurja vaheline võitlus, koomilised kõrvaleteglased ja  kurjam, kes saab oma karistuse.  See kõik on vaatajale tuttav, aga samas töötab endiselt üpris hästi.
Film on  väga südamlik ning see väljendub just tegelastes,eriti Põdras. Ta on suur, sümpaatne, muhe ning pidevalt näljane karakter, kes meenutab mulle mitmes mõttes heasüdamlikku musta labradori. Ühtlasi on ta ka tehniliselt hästi tehtud. Animatroonika ja arvutigraakika abil on loodud väga elutruu peategelane. 
Kohati on film ka veider, sest sekka visatakse huumorit, mis on mõeldud otseselt täiskasvanutele ja mitte lastele. Ma ei ole kindel, kas väiksematele sobib vaatamiseks film, kus jõuluvana ennast purju joob ja kellegi ukse taha laamendama läheb ning üleüldse milleks on vaja lastefilmis jõulutaati seksikaks nimetada.
Jätkuvalt suudetakse Euroopa filmidesse leida väga andekaid lapsnäitlejaid, kes ilmselgelt tunnevad ennast kaamera ees täiesti vabalt ning näitlevad mängleva kerguse ja loomulikkusega.

Vaatamata mõnele veidrusele on „Põhjapõdra lugu“ siiski tore fantaasia-seiklus, mis loob mõnusa, pühade-eelse meeleolu.

Longwoodi legend: “Tervele perele mõeldud fantaasiaseiklus”

Longwoodi legend


Mickey on 12-aastane tüdruk, kes kolib koos oma ema ja väikese vennaga ühte pisikesse Iirimaa linna. Sinna jõudes aga hakkavad juhtuma kummalised asjad: käivad jutud needusest ja mustast ratsanikust, kes endaga õnnetust kaasa toob. Mickey tahe iga hinna eest tõde välja selgitada, viib ta legendi juurde, mille juured ulatuvad aastasadade tagusesse aega.


Põhiline osa maailma lastefilmide toodangust tuleb Euroopast ja mujalt maailmast, aga mitte Ameerika Ühendriikidest. Ameeriklased teevad palju just perefilme ja animatsioone, aga lastefilmid, kui sellised on pigem eurooplaste pärusmaa ning meil osatakse neid endiselt väga hästi teha. 

„Longwoodi legend“ kuulub minu jaoks just nö lastefilmide kategooriasse, kuigi on mõeldud vaatamiseks nii lastele kui täiskasvanutele. Ühelt poolt on tegu lõbusa ja seiklusliku linateosega. Teisalt on lugu müstiline ja parajal määral sünge. kuid sisaldab paari väga eepilist ja liigutavat momenti.

Ekraaniteose tarbeks välja mõeldud folkloor, mis on seotud Musta Ratsanikuga, on väga paeluv. See osutus niivõrd põnevaks, et tekkis soov antud teemast rohkem teada saada. Kahjuks aga edasine informatsioon puudub.


Sellist tüüpi filmidel ei ole kunagi väga suur eelarve. Seetõttu on äärmisel muljetavaldav see, mis on saavutatud olemasolevaga. Animatsioonid, mis seletavad külakese lugu lahti, on kunstiliselt väga hästi tehtud ning meenutavad stiili poolest Kolme venna lugu filmist „Harry Potter ja surma vägised: osa 1.“ Lisaks kasutatakse atmosfääri loomiseks ideealselt ära Iirimaa looduskauneid kohti.

Friday, January 2, 2015

Worst of 2014

Here is my list of the worst movies of 2014. No hate please since these are the movies that I personally disliked, not the ones other people should dislike.

10. Robocop

The acting is decent but the plot is generic, the action extremely boring and the villains simply horrible. An absolutely pointless remake.

9. The monuments men

George Clooney's cast that includes the talents of Matt Damon and Bill Murray among others is wasted in WWII treasure hunting film that is hollow and structurally disjointed. The actors have nothing to do as the plot is one irrelevant event after another with a very predictable ending.

8. I Frankenstein

Demons fighting gargoyles and Frankenstein fighting both of those factions. Someone just went full retard.

7. Annabelle


A pathetic and lazy attempt to cash in on the success of the much better "The Conjuring." This is a bad horror film with idiotic characters, stupid scares and even one or two scenes that should be creepy but end up being rather hilarious.

6. Trip to Italy

One of two movies from last year's Tallinn Black Nights Film Festival that i did not like at all. This film is just two men in Italy, eating at restaurants and doing impersonations of famous people. While that is funny at first, it gets annoying extremely fast as that is pretty much all this film is.

5. A pigeon sat on a branch reflecting on existence

The other film from last year's Tallinn Black Nights Film Festival that i did not like at all. This movie is so surreal that I simply do not understand what it is trying to say. I love stories with difficult themes that give me something to think about, but this is just too much. I hated watching this film as I did not understand anything and kept almost falling asleep every 3 minutes.

4. Under the skin


A film that I know a lot of people love, but I just hate. I can't stand the surreal nature of this story and the lack of answers combined with an endless use of symbolism drives me crazy.

3. The other woman

A stupid, clichéd, totally unfunny film that is terribly acted by Leslie Mann, Kate Upton and especially Cameron Diaz. It tries to be this female empowerment movie but ends up insulting women and making them look bad. Not reccomended in any way.

2. Godzilla

The marketing got me SO excited to see this movie that sadly ended up being a total piece of shit. I HATE THIS FILM. The acting is terrible and the plot and the action are boring to say the least. Godzilla is absent from most of the movie and instead we get a few other, very useless monsters and an even more useless Aaron Taylor-Johnson.

1. Two faces of January



This is the worst movie of 2014. Watching this film made me so mad that I almost would have walked out, but I decided to stay. That was a mistake.
There is no freaking tension in this so called thriller. The characters are idiots who keep running from someone, but no one is ever really chasing them. On top of everything else there is a badly written love triangle that is concluded in the most melodramatic way possible. Nothing besides the performances here works. Whoever made this horrible pile of shit can go $£§© themselves. Thank you!







Wednesday, December 31, 2014

Best of 2014

Here is my list of the best movies of 2014 in no particualr order. No hate please since these are the movies that I personally loved, not the ones everyone should love.




The Wind rises



From the first moment on, it is obvious that this is a film made with love and heart by someone who loves telling stories. Hayao Miyazaki's last film is simple, deep and very emotional. One of the most beautiful animated movies I have ever seen.

Captain America: the winter soldier


As a Captain America fan, this film gave me everything i could possibly have asked for and more. A grounded and realistic spy thriller with an awesome story, great villains, an emotional core and kick-ass action. Best comic-book movie of 2014.

Corrections class


Not a film that I would ever want to watch again, but Ivan Tverdovsky's documentary style drama is nevertheless worth seeing, as it directs our attention to many important problems in society, that we often choose to ignore. Well shot, well acated and very memorable.


It follows



The filmmakers use the fear of the unknown and blend music, cinematography and shadows to give the audience a horror film that is not easily forgotten. Brilliant, original and scary as hell.

Warsaw 44



This is truly a film that makes me want to be a pacifist. The Polish film shows the horrors of war in a completely true manner, without ever sugarcoating anything. It's at times shocking to say the least, but at the same time there is a hopeful undertone here that shows how even in the worst of times, hope always exists.

Birdman



What a film this is! A brilliantly told character study about a depressed mind that at the same time is also touching, well acted and funny as hell. Michael Keaton is mesmerizing and deserves an Oscar for his performance.

Boyhood



A story about a boy and his family that was filmed over the course of twelve years. "Boyhood" is about growing up, learning who you are and about the small moments in life that matter the most. But as great as the movie is, it's not one that i would ever want to watch again.

Nightcrawler



Jake Gyllenhaal gives one of the best performances of the year in this crime drama about a man who manages to enter the world of crime journalism and becomes obsessed with filming crime scenes and accidents. Gyllenhaal is fantastic playing a disturbing, creepy, borderline psychopath character who is so repulsive and yet so interesting. The film also makes some good points about society and how far young people are willing to go to get jobs.


Tokyo Fiancee



A sweet, at times even too sweet of a love story between a Belgian woman and a Japanese man that nevertheless is well told, funny, very hearwarming and honest. I don't know how the other people in the audience reacted but I watched almost the whole movie with a big smile on my face and that does not happen too often. I love this film and can't wait to see it again.

Whiplash



Another movie with great central performances. Miles Teller proves once again that he will one day become a force to be reckoned with and J.K. Simmons gives a multilayerd and at times even crazy performance. The story is inspirational, the ending is near perfect and the soundtrack is THE best of 2014. 




A special mention

The last moments- A film made during the YourFilm 2014 youth exchange that i took part in, by my friends. Amazing what they were able to do with less than 4 minutes. A fleshed out and well told story with great music and great camera work.

"The last moments"link : https://www.youtube.com/watch?v=2YVw8jnAvgM





Saturday, January 25, 2014

2013. aasta halvimad filmid





Aasta 2013 on (tegelikult juba ammu) lõppenud ja see tähendab, et on aeg kokku panna nimekiri aasta halvimatest linateostest! Siin on 2013. aasta 10 halvimat filmi. Pidage meeles, et need on filmid, mis minule isiklikult ei meeldimid. Minu arvamus ei pruugi teiste arvamustega kokku minna ja seetõttu on see nimekiri otse loomulikult täiesti subjektiivne.


10.  Astraal 2


 9. Suured 2



 8. Perekond




 7. Me oleme Millerid
 6. Kick-Ass 2




 5. Wolverine




 4. Advokaat



 3. R.I.P.D



 2. Visa hing 5



 1. 00.30