Tuesday, January 6, 2015

Põhjapõdra lugu: „Kohatu huumor“

Põhjapõdra lugu. 

Max ei oota jõule, sest  teab, et tema isa ei jõua pühadeks koju. Siis aga kukub Max'i kuuri üks jõuluvana põhjapõtradest, kelle nimi on Põder. Koos tuleb neil leida üles jõuluvana, et vältida jõulude ära jäämist ja hukkasaamist.
„Põhjapõdra lugu“ on armas ja naljakas, aga mõneti ka lastele sobimatu linateos, kuigi on siiski suunatud neile. Ja on lootust, et lapsed võivad saada sellest filmist vahva elamuse.
Midagi ülioriginaalset siit otsida ei tasu, sest süžee ja karakterite osas kasutab ekraaniteos juba varem kasutatud elemente nagu hea ja kurja vaheline võitlus, koomilised kõrvaleteglased ja  kurjam, kes saab oma karistuse.  See kõik on vaatajale tuttav, aga samas töötab endiselt üpris hästi.
Film on  väga südamlik ning see väljendub just tegelastes,eriti Põdras. Ta on suur, sümpaatne, muhe ning pidevalt näljane karakter, kes meenutab mulle mitmes mõttes heasüdamlikku musta labradori. Ühtlasi on ta ka tehniliselt hästi tehtud. Animatroonika ja arvutigraakika abil on loodud väga elutruu peategelane. 
Kohati on film ka veider, sest sekka visatakse huumorit, mis on mõeldud otseselt täiskasvanutele ja mitte lastele. Ma ei ole kindel, kas väiksematele sobib vaatamiseks film, kus jõuluvana ennast purju joob ja kellegi ukse taha laamendama läheb ning üleüldse milleks on vaja lastefilmis jõulutaati seksikaks nimetada.
Jätkuvalt suudetakse Euroopa filmidesse leida väga andekaid lapsnäitlejaid, kes ilmselgelt tunnevad ennast kaamera ees täiesti vabalt ning näitlevad mängleva kerguse ja loomulikkusega.

Vaatamata mõnele veidrusele on „Põhjapõdra lugu“ siiski tore fantaasia-seiklus, mis loob mõnusa, pühade-eelse meeleolu.

0 comments:

Post a Comment