Titaanide raev

Sädemed lendavad, Ares on karvane  ja Sam Worthingtonil on kõva pea.

,,Titaanide raev” on järg  2010. aasta ,,Titaanide kokkupõrkele”. Kümmekond aastat pärast hirmsa Krakeni üle võidu saavutamist üritab Zeusi (Liam Neeson) pooljumalast poeg Perseus (Sam Worthington) elada tagasihoidlikku külakaluri elu ning kasvatada oma 10-aastast poega Heliust.

Samal ajal leegitseb jumalate ja titaanide vahel võimuvõitlus. Inimeste vähene pühendumine on nõrgestanud jumalate mõjuvõimu. Nad on kaotamas kontrolli vangistatud titaanide ja nende metsiku juhi Kronose üle, kes on kauavalitsenud vendade Zeusi, Hadese (Ralph Fiennes) ja Poseidoni (Danny Huston) isa. Kolme venna võimuliit kukutas nende isa valitsuse juba kaua aega tagasi, mistõttu tuleb tal Tartaruse allmaailma vangikongis mädaneda.

Perseus ei suuda eirata oma tõelist kutsumust, kui Hades ning Zeusi jumalast poeg Ares (Edgar Ramírez) vahetavad pooli ning lepivad Kronosega kokku Zeusi kinnivõtmises. Zeusi jumalike võimete kahanedes muutuvad titaanid üha tugevamaks ning maa peal läheb põrgu lahti. Perseus asub rännakule allmaailma, et päästa Zeus, mis aitab kukutada titaanid ning päästa inimkonna. Selleks võtab ta appi sõjakuninganna Andromeda (Rosamund Pike), Poseidoni pooljumalast poja Agenori (Toby Kebbell) ning langenud jumala Hephaistose (Bill Nighy).

Louis Leterrier oskab teha igavaid action-filme. ,,Titaanide kokkupõrge” ja ,,Hulk” olid mõlemad nii keskpärased kui  üldse olla saab. Titaanide raevu lavastajaks on Jonathan Liebesman (,,Battle Los Angeles”).

Selle võib juba alguses selgeks teha, et Titaanide raev ei ole igav ja see on üks paljudest põhjustest, miks see film on parem kui eelmine.

Paljud kriitikud vinguvad, et tegelased on üheülbalised ja igavad. Minu küsimus neile on järgmine: mida te ootasite? Jah, tegelased ei ole eriti sügavaks kirjutatud, aga tegelaste pärast ei lähe ka ilmselt keegi sellist filmi vaatama. Ma arvan, et põhiliselt vaadatakse sellist filmi ikka action’i pärast ja kui keegi otsib nädalavahetusel vaatamiseks n-ö popcorn’i filmi, siis paremat varianti pole. Titaanide raev on puhas meelelahutus: sa ei pea kaasa mõtlema, pane lihtsalt oma 3D prillid ette ja naudi vaatemängu. Seda see on - vaatemäng.

Tegelased ei ole sügavad, vaatamata sellele on nad väga lahedad. Siin on palju rohkem tegelasi kui eelmises osas. Lugu on kordades põnevam kui esimeses osas. Mis muudab järje paremaks, on fakt, et siin on jumalatel väga suur roll. Juurde on siia lisatud Perseusi poeg Helius, Poseidoni poeg Agenor, sõjajumal Ares jne. Agenor on filmi põhiline  huumorisoon ja huumor on väga teretulnud, sest kui ma õigesti mäletan, polnud eelmises osas üldse huumorit.

Nüüd näitlejatest. Kui aus olla, siis Bill Nighy on väga imelik valik Hephaistost mängima. Ta näeb välja selline, et ta ei suudaks sepistada ühte naelagi, rääkimata jumalate relvadest.

Edgar Ramirez kehastab sõjajumal Arest. Arese puhul arvasin ma, et ta näeb välja karmim ja mitte nii nunnu. Vaatamata sellel, tekib tõesti tunne, et ta on sõjamjumal ja  ajab aeg-ajalt närvi mustaks.

Ralph Fiennes ja Liam Neeson kehastavad taaskord Hadest ja Zeusi. Mõlemad mängivad rollid suurepäraselt välja, eriti Fiennes. Tuleb välj,a et Hadesel on südant, mis on üllatav. Neil kahel on keemiat ja eriti see, mida nad lõpus teevad, ajas naerma.

Sam Worthington kehastab taaskord Perseust, ta on  hea nagu alati ja kui ta kellegagi kahevõitlust peab, siis tekib tahtmine talle kaasa elada. Nagu ma eelnevalt mainisin on ta hävimatu. Tema pead pekstakse vastu kivisid ja  virutatakse läbi sammaste ja seinte, aga kuidagimoodi jääb ta ikka ellu. Ilmselt on asi selles, et tema vanaisa on Kronos ja ta on pärinud titaanist pea.

Alexa Davalos on välja vahetatud Rosamunde Pike'i vastu. Pike mängib Andromedat, kuningannat, kes on ise sõdur. Ei oskagi öelda, kas Pike on parem kui Davalos, sest Andromedat ei näidatud ,,Titaanide kokkupõrkes” eriti palju, seega on raske kahte näitlejat võrrelda.

Toby Kebell on Agenor. Pooljumalast varas, kes läheb Perseusiga koos allmaailma Zeusi vabastama. Tema on uutest tegelastest parim ja Kebell mängib tegelase väga sümpaatselt välja.

Nüüd jõuan ma selle osani, millest ma tõsiselt tahan rääkida: eriefektid.

Mitte et Titaanide kokkupõrkel oleks olnud halvad eriefektid, aga seal ei olnud mitte midagi, mille kohta oleks saanud öelda WOW. ,,Titaanide raev” parandab selle vea. Isegi kui story on jama ja tegelased on jamad, siis visuaalne pool filmist ei ole kunagi jama. Filmi visuaalse poole pärast tasubki seda filmi vaatama minna. See, mida on eriefektidega tehtud, on uskumatu. Tekib tõesti tunne, et sa oled seal, sõidad laevaga, eksled labürindis või võitled Kimääriga. Saab öelda WOW.

Tegu ühe parima 3D filmiga, mida ma olen näinud. Veelgi muljet avaldavam on fakt, et 3D on post converted ehk siis hiljem järele tehtud. Kui nüüd võrrelda hiljutisi 3D filme, siis John Carteril polnud isegi ühte head 3D-stseeni. ,,Titaanide Raevul” on neid palju. Algusest lõpuni on film puhas n-ö ,,Eye candy”.

Võtteplatside kohta ütlen ma seda, et need on väga hästi tehtud. Tartaros näeb omapärane ja huvitav välja. Üks huvitavamaid kohti on labürint, kuid seal oleks nad võinud natuke kauem olla.

Koletisi on päris mitu ja kõik nad on väga lahedad, ilmselt kõige lahedamad on kükloobid.

Üldiselt ei olnud filmis peaaegu midagi häirivat, välja arvatud Kronos. Ta näeb omapärane, aga ta on ebamäärane ja küllaltki mõttetu. Ainukesed sõnad, mida ta öelda oskab on: Zeus, Hades ja Ares.

,,Titaanide Raev” parandab eelneva osa vead. Lugu on huvitav ja kaasahaarav. Jumalad annavad koletistele (ja üksteisele) peksa ning eriefektid on tasemel. Kokkuvõttes on see film igati parem kui esimene osa. Näitlejad sobivad oma rollidesse ja ma loodan, et ka kolmas osa tehakse. Plusspunktid Toby Kebellile, kes on selles filmis minu lemmik.

                                                                             4/5