Friday, November 16, 2012

Videviku saaga: koidukuma: osa 2

Mida ikka öelda, kui tegu on ,,Videvikuga”. Mul on paha olla?


Olgu olgu, ma tunnistan, et see film polnud pooltki nii jube kui eelmine.
,,Koidukuma” esimene osa ei ole isegi halb film, see on lihtsalt täiesti mõttetu.
Me kõik teame, mis juhtuma hakkab. Bella on nüüd vampiir ja ta on õnnelikult koos Edwardiga. Neil on laps ja siis arvavad Volturid, et Cullenid on loonud surematu lapse ja ma ei hakkagi rohkem sisust kirjutama.

Nagu ma ülal juba mainisin, ei olnud see film tegelikult väga halb, pigem on tegu ühe ,,Videviku saaga” kõige vaadatavama filmiga.

Filmi sisu on suhteliselt puine. Alguses ma lihtsalt itsitasin, sest dialoog, oh see dialoog, tundus niivõrd tobe, et sa ei oskagi midagi muud teha. Eriti selle koha peal, kus Bella karjub Jacobi peale ja teda peksab.

Esimese tunni ja kahekümne minuti jooksul ei juhtu midagi märkimisväärset, aga siis tuleb lõpus üks räige fight ja tänu sellele võitlusele saab kas või ühegi ,,Videviku saaga” filmi kohta kasutada sõna epic.

Teate, need näitlejad ei ole kehvad, aga neid on kohutavalt igav vaadata. Kui ma vaatan Kristen Stewart’it ja Robert Pattinson’i, siis ma (enam) ei vaata neid kui armsat paari. See oli ainult esimese osa võlu. Selles filmis kogutakse kokku hunnik vampiire, umbes 20, aga enamjaolt ei ole neil muud teha, kui ainult seista ja vahtida. Robert Pattinson on sama ilus nagu varem, Taylor Lautnerile meeldib ikka veel särki seljast kiskuda ja Kristen Stewart näeb endiselt välja nagu kõndiv kooma.

Aga kui minna nüüd materjali pealt üle stiilile, siis näitlejad näevad endiselt head välja, müts maha grimmi- ja kostüümiosakonna ees. Võttepaigad ja eriti ümbritsev loodus on tõsiselt kenad. Samuti näidatakse meile väga heal tasemel eriefekte ja Carter Burwell’i muusika on väga ilus.

,,Videviku” viimane osa tõmbab otsad kokku nii nagu peab, raamatu järgi. Ilmselt poleks seda saanud ka paremini teha, sest nagu ma juba eelmisel aastal eelmist ,,Videviku saaga” filmi arvustades ütlesin: ,,Kui palju sa ka ei püüaks on ikka tegu ,,Videvikuga”.” 

Kui selline meeletult populaarne sari nagu ,,Videvik” lõpule jõuab, on valdavaks alati mingi tunne. Näiteks
,,Harry Potteri” puhul oli mul sügavalt kahju, et see läbi sai, kuna ma kasvasin koos nende tegelastega üles. ,,Videviku” puhul ei olnud mul eriti kahju, et see läbi sai, aga nüüd on sellega kõik ja vähemalt mina võin oma eluga edasi liikuda.

Hinnangu koha pealt nii palju, et ma tahtsin algul 4 peale minna, aga siis ma mõtlesin, et nii kõrgele ikka ei saa minna, seega... .
                                                     
                                                                     3.5/5                                                                        
                      




Friday, November 9, 2012

Hotell Transilvaania

Adam Sandler tundub olevat leidnud oma päästerõnga animatsioonide näol.











Päriselt ka! Kui Sandler niimoodi edasi laseks, poleks väga vigagi.


Olles lugenud arvustusi nii ,,Jack ja Jilli” kui ka ,,Hullu isa” kohta ja ise näinud ,,Jacki ja Jilli”, siis võin ma öelda, et neil, kes neid filme maha tegid, oli üsna õigus. Sandler on hakanud viimastel aastatel tootma üsna mittevaadatavat kraami. ,,Jack ja Jill” oli üsna tobe film ning ka pisut liiga rõve.

,,Hotell Transilvaania” puhul tõestab Sandler, et ta oskab teha ka normaalseid asju. Inglisekeelses versioonis vähemalt (meil loeb peale Ott Sepp) loeb Sandler peale Draculat, kes on ehitanud spetsiaalselt koletiste jaoks mõeldud hotelli, kus kõik koletised alates Muumiast ja lõpetades Nähtamatu mehega, saavad puhkusel käia, ilma, et nad peaksid inimesi kartma.

Lisaks sellele on Draculal ka tütar nimega Mavis, kelle suhtes on ta ülikaitsev ning keda ta ei taha kodust välja lasta, vaatamata sellele, et tüdruk on juba 118-aastane. Jama tuleb majja siis, kui hotelli sattub noormees nimega Jonathan, kes asjad pea peale pöörab.

Filmi sisu iseenesest on üsna intrigeeriv, aga lugu on (vähemalt minu jaoks) jutustatud kuidagi igavalt. Alguses vaatad küll, et kõik tore ja huvitav, aga siis hakkad mõtlema, et kõik tundub olevat siiski pisut võõras.

Minu jaoks oli imelik see, et kõik koletised tulid nii kiiresti kohale. Ma arvasin ja lootsin, et nad tulevad kunagi umbes filmi keskel. Lisaks lootsin ma, et neil on rohkem mõtet, aga paraku jäävad nad on ikka väga kõrvalisteks tegelasteks.

Film keskendub suures osas ikkagi Draculale ja sellele kuidas ta on ülikaitsev isa, kes ei taha oma tütart oma silma alt välja lasta. Rohkem oleks võinud rõhku pöörata kõigile lahedatele koletistele nagu Frankenstein ja Nähtamatu mees. Samuti ei lähe mulle absoluutselt peale filmi sisse toodud romantiline liin. Ma lihtsalt ei usu, et Dracula tütar armuks sellisesse tüüpi nagu Jonathan. Lisaks sellele ei ole Dracula minu arvates eriti sümpaatne või meeldiv tegelane. Ta valetab peaaegu kõigile, eriti oma tütrele ja teeb pidevalt kurja nägu.

Samuti ei lähe mulle peale enamus naljadest. Jah ma saan aru, et sellised multikad pole mõeldud 15-aastastele, aga annab välja mõelda ka nalju, mis ei sisalda kakamist, oksendamist või peeretamist. Muidugi lähevad sellised naljad väikestele lastele väga hästi peale, vähemalt sellel seansil, kus mina käisin oli väga palju väikeseid lapsi, kes nende naljade peale kõik kõvasti naersid.

Kui sisu ja muud sellised asjad kõrvale jätta, siis eestikeelne dubleering on enamvähem normaalne. Ma ei nimetaks seda just parimaks dubleeringuks, aga see pole ka kõige hullem. (Kõige hullema eestikeelse dubleeringu auhinda hoiab pärast nelja aastat endiselt enda käes ,,Lugu hiirest nimega Desperaux”)

Animatsioon iseenesest näeb kena välja ja muusikal pole ka viga. Vahel visatakse sisse paar kurjakuulutavat tooni, mis on päris lahedad.

Samas 3D ei ole päris see, mida ma lootsin. Pärast seda, kui ma vaatasin möödunud aasta detsembris ,,Saabastega kassi” 3D-s, on minu ootused 3D animatsioonide suhtes tõusnud (ilmselt liiga) kõrgele. ,,Hotell Transilvaanias” ei ole mitte ühtegi erilist 3D-stseeni, mis teistest kõrgemal seisaks. Põhimõtteliselt on kolmandas dimensioonis ainult ees- või tagataustal seisvad objektid. Oodake korraks, meelde tuli! Ühes kohas oli aknal päris hea 3D-efekt, aga see on ka kõik.

Kokkuvõttes võib öelda, et andekad näitlejad ja kunstnikud on meisterdanud valmis mageda ja ülimalt keskpärase animatsiooni, mis ei jäta mingit kestvat muljet.

Mõne filmiga kohe on nii, et ma vaatan filmi ära, lähen koju ja siis kui ma hakkan värskelt vaadatud filmi üle mõtlema, tekib tunne nagu ma ei olekski seda filmi vaatamas käinud: praktiliselt tühi koht. Kahjuks on ,,Hotell Transilvaania” üks nendest filmidest.


                                                                          2.5/5

Saturday, November 3, 2012

Looper

Jospeh Gordon Levitt is Bruce Willis, Bruce Willis is Joseph Gordon Levitt and Rian Johnson is the director.






By the year 2044, time travel has not yet been invented, but flash forward another 30 years and it will have been. However time travel will almost immediately be declared illegal and the only people who use it are organized criminals, who send people back in time to get rid of them, because in the future killing someone and then disposing of his body is almost impossible. Joe ( Joseph Gordon Levitt) is one of many specialized assassins called Loopers, who kills people sent back to him from the future. Until the day his employers send him the future version of himself.

I hope no one is confused and I hope I didn't spoil anything. My reviews are usually spoilerfree so you can rest easy and read them without spoilerfear. Anyways...

I first read about Looper from The Empire Magazine. At the Beginning of one issue, there was a small article about it, but after reading it I just tossed it out of my head because I was thinking it was gonna be one of those cheap, forgettable sci-fi movies no one really cares about. However Looper is everything I didn't think it was gonna be.

The difference between Looper and other sci-fi films: i've noticed that recent sci-fi films are all trying to prove something, mostly they just fall flat on their faces and get trampled by critics. The problem is that they are usually either very loud, there are too many explosions, the plot is terrible or the characters are one dimensional cardboard cutouts. But somehow Looper has managed to make room for story, for the characters and the action.

What's  incredible is that even though there are many characters in the movie, even the less imortant characters have a purpose.

Actually there is not that much action in the movie. Or less action than I thought there would be. The film is melted together in such a way that there is room for both action and characters, but the story is always the most imortant thing.

Someone said that Looper was supposed to be complicated. I don't know what to make of that statement. For me the movie was not complicated at all. Yeah sure, maybe there were a couple of scenes where I thought " Wait, what is going on" but for the most part evrything is very clear. Well some people might be confused, but the film still isn't on Inception's level when it comes to complications. And trust me on this one, the first time I walked out of the theater after watching Inception, I really thought that my head was going to explode.

If someone is looking for an original sci-fi movie, that involves time travel , then I suggest you go for Looper. There aren't many films like Looper out there, this one really is unique. At least I don't know any other movie that has a plotline like this one. Looper has a really strong vision about the future and let me tell you, that fututre is not colorful.

The story that is told here is really good. It's very serious and kind of grim, but also very realistic. And of course it's really tense and very intriguing. How many movies that involve time travel have ever been made? A lot. And how long has it been since we got a movie that involves time travel, but is also original?

It's amazing how much Joseph Gordon Levitt resembles Bruce Willis. I wonder if thay did that with  make-up or digitally?
I'm beginning to like Jospeh Gordon Levitt more and more. He seems to be the kind of actor who chooses his roles very carefully and if he does something he does it thoroughly and well. In Looper, JGL does a very good job.

Bruce Willis is one of those actors who I really don't care about, I don't watch his movies, no not even every year, at christmas when they show Die hard on tv. What can I say about him here?
Good job.

Bruce Willis and Jospeh Gordon Levitt play the same character, but I get the impression that they are different characters. They both have different goals and Bruce Willis's character is a very complex man. You have to watch the film in order to understand.

Emily Blunt portrays a tough chick, who hits stumps with and ax and wields a shotgun. That is actually surprising since I first thought that her character was gonna be some sort of  weak,whining pointless chick. But no. 2012 is the year of awesome feminine strenght and good female chracters.

There is also a boy in the movie, a complex chracter, like Bruce Willis, but the kid is portrayes by a child actor, who I'm not familiar with, but one thing is for sure. That kid has a future in acting.

Looper is definitely one of the best sci-fi movies in recent years and also one of the best films of the year. But on my list, it is still below Prometheus. Still those two movies are so different that they are very hard to compare.

I would not say that Looper is a very violent movie, there is blood, but it's not like in evey scene someone gets decapitated or something. Although in some scenes the violence went too far. I would not have thought that Bruce Willis's characters would go and kill children.

Good Sci-fi films don't usually come out in september, But here we are.

Looper is original, though, unique and it has vey interesting view of the fututre, which I doubt in the real world is gonna be very colorful. However i'm not gonna give the movie a perfect score, because it's not a movie a would want to watch again.

                                                                        4/5

Monday, October 8, 2012

Ajasõlm

Joseph Gordon Levitt on Bruce Willis, Bruce Willis on Joseph Gordon Levitt ja Rian Johnson on lavastaja.




Aastaks 2044 ei ole ajas reisimist veel leiutatud, aga sealt edasi veel 30 aasta pärast juba on. Ajas reisimine kuulutatakse põhimõtteliselt kohe illegaalseks ja ainsad, kes seda kasutavad, on kurjategijate jõugud, kes saadavad inimesi ajas tagasi, et neist vabaneda, kuna tulevikus on peaaegu võimatu kedagi tappa ja siis ta kõrvaldada. Joe (Joseph Gordon Levitt) on üks paljudest sõlmijatest, kes niimoodi inimesi kõrvaldab, kuni päevani, mil talle saadatakse tuleviku versioon temast endast.

Ma loodan, et keegi segaduses ei ole ja ma loodan, et ma midagi kellegi jaoks ära ei rikkunud. Üldiselt võib minu arvustusi rahulikult lugeda, mul ei ole kombeks teiste inimeste filmielamust rikkuda. Aga olgu... .

Esimest korda sain ma ,,Ajasõlme” kohta teada ajakirjast Empire. Ühe numbri alguses oli lühike tutvustus filmi kohta, aga ma viskasin selle kohe peast, mõeldes, et see on ilmselt mingi odav, kergesti unustatav ulmekas, mis kellelegi korda ei lähe. ,,Ajasõlm” on kõike muud kui see, milleks ma seda pidasin.

Erinevus ,,Ajasõlme” ja paljude teiste sci-fi filmide vahel: nagu ma näen üritavad viimase aja ulmekad kõik midagi tõestada, üldiselt kukuvad need ninali maha ja tambitakse kriitikute poolt sodiks. Probleem nende filmidega on see, et nad on kõik kas liiga valjud, liiga paljude plahvatustega, sisult hõredad või siis tegelaste koha pealt täiesti lagedad. ,,Ajasõlm” aga ühendab sisu, tegelased ja action’i.

Kõige uskumatum ongi see, et filmis on päris palju tegelasi, aga isegi kõige pisemal, kõige tähtsusetumal tegelase olemasolul on mingi mõte, mingi eesmärk.

Tegelikult on filmis action’it palju vähem kui ma ootasin. Film on kokku sulatatud sellisel viisil, et märulit on piisavalt, aga lugu, mida film tahab rääkida, on alati esikohal.

Keegi ütles, et ,,Ajasõlm” on keeruline. Mitte minu jaoks. Tähendab, filmis on paar kohta, kus sa mõtled: ,,Oota, mis nüüd toimub?” aga enamjaolt on film üsna arusaadav. Mõne inimese ajule võib see film liiga koormav olla, aga ,,Ajasõlm” pole siiski keerukuse astmelt ,,Inception”. Ausalt ka, esimene kord, kui ma ,,Inceptionit” vaatamast tulin, oli mul tunne, et mu pea lendab õhku.

Kui keegi otsib originaalset ulmekat, siis paremat valikut ilmselt pole. ,,Ajasõlm” on väga originaalne. Mina küll ei tea ühtegi teist filmi, millel oleks sarnane sisu. Sellel filmil on väga kindel ja omapärane nägemus tulevikust ja see ei ole väga värviline.

Lugu, mida film räägib, on tõsiselt hea. Väga tõsine ja karm, aga küllatki reaalne. Ja muidugi väga põnev ning intrigeeriv. Kui palju on tehtud filme, mis räägivad ajas reisimisest? Palju. Ja kui kaua aega on möödas sellest, kui kinodesse tuli film, mis räägib ajas reisimisest, kuid oleks seejuures originaalne?

Üsna uskumatu on see, kui sarnaseks nad on suutnud Joseph Gordon Levitt’i teha Bruce Willis’ga. Huvitav, kas nad on teinud seda meigiga, või digitaalselt? Mulle hakkab Joseph Gordon Levitt järjest rohkem meeldima. Ta tundub olevat selline tüüp, kes ei vali oma rolle suvaliselt. Kui ta midagi teeb, siis ta teeb seda põhjalikult ja hästi. Sama lugu on ka ,,Ajasõlme” puhul, ta mängib oma rolli suurepäraselt välja.

Bruce Willis on üks nendest näitlejatest, kellest mul on siiralt ükskõik. Ma ei viitsi tema filme vaadata. Ei, isegi mitte igal aastal, kui jõululaupäeval näidatakse ,,Visa Hinge”. Aga noh mida ma tema kohta selle filmi puhul võin öelda? Hea töö. Ta mängib oma osa päris kenasti välja.

Bruce Willis ja Joseph Gordon Levitt mängivad sama tegelast, aga jääb mulje nagu nad mängiksid erinevaid tegelasi. Ühel on üks eesmärk, teisel on teine eesmärk ja Bruce Willis’i kehastatud pool on üsna keeruline karakter, põhjustel millest arusaamiseks peate te antud filmi vaatama.

Emily Blunt’i tegelane on üsna karm naisolevus, kes peksab kirvega kändu ja vehib pumppüssiga. See oli tegelikult üllatav. Ma arvasin, et ta on lihtsalt mingisugune nõrk ja vinguv tibi, kelle tegemistel pole kindlat eesmärki.

Filmis on üks poiss, päris tähtis tegelane, kes on nagu Bruce Willis’ki raskelt mõistetav kuju, aga seda tegelast kehastab lapsnäitleja. Ma ei tea kes ta on, aga lapsel on sellist hullu meeletult raske mängida ja ma loodan, et sellele lapsele maksti tema rolli eest piisavalt kena summa.

,,Ajasõlm” on kindlasti üks selle aasta parimaid ulmekaid, aga minu arvestuses jääb ta ikkagi ,,Prometheusile” alla. Samas on need kaks filmi niivõrd erinevad, et neid on omavahel siiski raske võrrelda.

Ma ei ütleks, et see film on liialt vägivaldne, verd on palju, aga mitte niimoodi, et seda iga nurga peal voolaks ja pritsiks, aga oli ka paar stseeni, kus minu arvates vägivald läks natuke liiga kaugele. Ma poleks uskunud, et Bruce Willis’i tegelane läheb lapsi tapma.

Head ulmekad ei tule üldiselt septembrikuus kinodesse, aga siin me oleme.

,,Ajasõlm” on originaalne, karm, unikaalne ja omapärne vaade tulevikku, mis reaalses maailmaski vaevalt väga roosiline saab olema. Samas ei annaks ma sellele filmile täiuslikku hinnet, sest minu jaoks on ,,Ajasõlm” selline film, mida vaataksin ilmselt ainult ühe korra.
                                                                            4/5