Kick-Ass 2

Paari aasta eest pani tavaline teismeline nimega  Dave Lizewski massid kihama, kui  otsustas  hakata superkangelaseks. Nüüd aga on Dave otsustanud oma kostüümi varna riputada ja proovib elada tavalist elu. Samal ajal kui Dave üritab sisse elada tavakodaniku rolli, ilmub aga tänavatele järjest rohkem isehakanud superkangelasi, kes loovad oma rühmituse ning  igavust tundev Dave ühineb nendega. Mindy Macready ehk Hit Girl aga üritab olla tavaline teismeline ning ei taha superkangelase mängimisest kuuldagi. Red Mist, kelle isa Kick-Ass ära tappis, võtab endale nimeks The Motherf....r ning hakkab kokku panema oma pahalaste armeed, et Kick-Ass'ile kätte maksta.

Kick-Ass'i esimene osa oli küllaltki ropp ja vägivaldne, ent samas oli tegu omamoodi humoorika filmiga. Lootsin "Kick-Ass 2", midagi sarnast, aga kahjuks seda ei pakutud.

Aaron Taylor Johnson ja Chloë Grace Moretz kehastavad ka filmi teises osas Kick-Ass'i ja Hit Girl'i. Mõlemad näitlejad on taaskord suurepärased ning ka nende tegelasi on hästi edasi arendatud. Hit Girl'i püüe keskkooli sisse sulanduda ja õelate tüdrukutega sõbruneda pakub parasjagu naljakaid elamusi.

Kick-Ass/Dave on tüdinud omapäi kuritegevusega võitlemisest ning ühineb rühmitusega "Justice Forever," mida juhib Jim Carrey kehastatud Kolonel Stars and Stripes, endine mafiooso, kes on leidnud enda jaoks jumala ning murrab nüüd jalaluid õilsal eesmärgil. Carrey on suurepärane nagu ikka ning röövib igas oma stseenis kõigilt teistelt tähesära. Koloneli roll on filmis küllaltki väike, kuid meeldejääv.

Kurjami nimi on tõesti The Motherf%&>*r ja lavastaja on hoolitsenud selle eest, et ta seda ekraanil olles pidevalt toonitaks. Nimi võib ju naljakas tunduda, aga tegelane ise seda pole. The Motherf%&>*r on julm ja rumal massimõrvarist psühhopaat, ning tema pahalaste armee koosneb samasugustest lunaatikutest.

Selles filmis minnakse vägivallaga teadlikult üle piiri. Näha, kuidas töötav muruniiduk sõidutatakse läbi kellegi esiklaasi, minu nachosid küll isuäratavamaks ei muutnud. Kirjeldatud stseen pole muidugi ainus - siin on neid ohtralt. Mõned veelgi võikamad. Mõeldes kõigile nendele rõvedustele, mida film sisaldab, hakkan ma taipama, miks Jim Carrey keeldus "Kick-Ass 2" promomast. Vägivald, mida vaatajale siin pakutakse, on pehmelt öeldes eemaletõukav. Võitlus heade ja pahade vahel filmi lõpus on kohati päris nauditav, aga üldiselt mõjub action keskpärasena.

"Kick-Ass 2" on järjekordne pettumust valmistav äraspidine superkangelasefilm, mille vaatamine suurt  rõõmu, naudingut ja lõbu ei paku. Selle asemel, et naerma ajada või meelt lahutada, läheb võigaste stseenide tõttu pigem süda pahaks. Kuid eks arvamusi ole mitmesuguseid ja kindlasti leidub publiku seas ka neid, kellele sedasorti meelelahutus sobib.
                                                                             
                                                                             2/5

Read More

Percy Jackson: Koletiste meri

Percy Jackson, Merejumal Poseidoni poeg, kes ühe korra juba maailma päästis, kahtleb, et kas ta ikka on mõeldud suurte kangelastegude jaoks. Kui aga tema kodu, Segavereliste Laagrit ähvardab häving, peab Percy võtma ette teekonna Koletiste merre ning üles leidma Kuldvillaku, mis ainsa asjana saab päästa tema ning teiste pooljumalate kodu.

2010. aasta algusepoole kinodesse jõudnud film "Percy Jackson ja olümplased: Välguvaras" oli tore seiklusfilm, mida mina isiklikult väga nautisin, aga siis avastasin ma samanimelised raamatud.

Minu jaoks on "Percy Jacksoni" sarja lugemine midagi erilist. Nende raamatutega on seotud väga palju emotsioone, ma olen koos tegelastega käinud Allmaailmas otsimas Zeusi kadunud piksenoolt, viinud selle tagasi Olümposele, seilanud koos surnud Konföderatsiooni sõduritega koletiste merre, tegelastega ühiseid emotsioone tundnud jne.  Olles lugenud kõiki "Percy Jacksoni" raamatuid vähemalt viis korda, tunnen ma alati samu emotsioone. Isegi viiendal lugemisel on raamat sama põnev nagu esimesel korral.

Aga kui lõpuks filmist rääkida, siis on tegu küllaltki kerge  linateosega, mis on eelkõige sihitud noorematele vaatajatele, kes seda kindlasti ka väga naudivad.

Lugu on OK, aga see, mis raamatus tundus värske ja põnev, on siin hoopis vana, väsinud ja kergesti unustatav.
Taaskord on kahju raisatud potensiaalist, sest filmitegijatel on käes suurepärane, huvitavate tegelaste, põnevate seikluste ja väga laia mütoloogiaga kirjandusteos ning nad kasutavad vaid killukest sellest mütoloogiast, tegelastele ei ole praktiliselt üldse tähelepanu pööratud ja seiklust on minimaalselt.

Ei! Kuri titaan Kronos ei ärganud teise osa lõpus üles, kohe kindlasti ei teinud ta seda maha jäetud lõbustuspargis ja kohe kindlasti ei olnud ta mitmekümne meetri kõrgune, pooleldi hõõguv, lendavatest tükkidest koosnev koletis, kes inimesi sõi.

See on vaid üks paljudest detailidest, millega stsenarist on mööda pannud. Terve film on täis väikeseid vigu, mida tavaline vaataja ei märka, aga mis minule, kui fännile rahu ei anna.

Logan Lerman kehastab taaskord Percy Jacksonit ning tema näitlejatöö on täiesti ok, aga Percy ise on siin kirjutatud väga igavaks. Teda kui tegelast on küll püütud arendada, aga ta jääb ikkagi väga tuimaks. Percy huumorisoon ning raamatutes leiduv eneseiroonia on ära kaotatud.

Ülejäänud tegelaste osas on tehtud võrdlemisi halb näitlejate valik ning tegelased ise ei ole need, kes nad peaksid olema. Näiteks Percy parim sõber Annabeth, Ateena tütar peaks olema tark, iseseisev ja oskama nuga käsitseda. Siin on tema ainsateks oskusteks pidevalt tagumiku peale kukkuda ja hädaldada.

Suurim probleem tegelaste puhul on see, et näitlejad, kes neid kehastavad on liiga vanad. Näitlejad on umbkaudu 20-30. aastased, samas kui nad peaksid mängima 12-15 aastasi lapsi.
Minu nurisemist ei tasu liiga tõsiselt võtta, sest kõik välja toodud probleemid on olulised minu, kui raamatufänni jaoks. Tavalise kinoskäija või kellegi jaoks, kes otsib lihtsalt toredat meelelahutust, on tegu igati vaadatava filmiga.



                                                                         3/5

Read More

Elüüsium

Aastaks 2154 on elu Maal muutunud keskkonnaprobleemide ja ülerahvastatuse tõttu väga raskeks ning seetõttu kolivad rikkad inimesed elama kosmosejaama nimega Elüüsium, samas kui tavalised inimesed jäävad Maale. Max on endine kurjategija, kes pärast õnnetust vajab hädasti arstiabi,  mida leidub  ainult Elüüsiumis. Seetõttu nõustub ta osalema missioonil, mille õnnestumise korral saaksid abi ka miljardid inimesed Maal.

Stsenarist ja lavastaja Neill Blomkamp on meieni toonud väga hea ulmefilmi, millel aga on ka mõned puudused.

Lugu on mõnusalt värske ning sisaldab paari väga head dramaatilist stseeni, aga samas ka üsna karm ja realistlik. Siinkohal ei ole tegu filmiga, mis ennustaks helget tulevikku, selle asemel näidatakse meile hoopis teistlaadi  tulevikuväljavaadet mis võib kunagi reaalsuseks saada (tehnika muidugi välja arvata, ilmselt ei ole lootustki, et inimesed 140. aasta pärast mingil hiiglaslikul, kosmoses hõljuval rattal elavad, praegu on aasta 2013 ning meil pole isegi Hõljuklaudu "Tagasi tulevikku" teisest osast).

Blomkamp ise on stsenaariumi kirjutanud ning ta on filmi sisse peitnud sõnumid probleemide kohta, mis praegu meie endi ühiskonnas valitsevad. "Elüüsium" käsitleb kõige muu kõrval ka selliseid teemasid nagu immigratsioon, klasside vahe, saastatus, ülerahvastatus jne.

"Elüüsiumil" on, nagu ülal pool juba mainitud sai, küllaltki värske sisu, aga kahjuks on selles samas sisus paar väga märgatavat auku, millest hetkel küll lähemalt rääkida ei saa, aga mis jäid häirima.
See ei tähenda muidugi, et lugu või sisu oleksid halvad. "Elüüsium" on ikkagi üks aasta nauditavamaid ja intrigeerivamaid põnevusfilme.

Filmi peategelast, Maxi kehastab Matt Damon, kes on suurepärane nagu alati. Ta mängib meest, kes on terve elu unistanud Elüüsiumi pääsemisest. Tema taustalugu on veidi kulunud, aga tegelane ise on väga sümpaatne ja talle on kerge kaasa elada ning seda suuresti tänu Damoni suurepärasele näitlejatööle.

Erinevalt Damonist aga ei tee nii suurepärast tööd Jodie Foster, kes kehastab üht filmi kurjamitest. Foster räägib puiselt ja veidra aktsendiga. Siin tuleb sisse ka filmi suurim probleem, milleks on välja arendamata tegelased. Peale Damoni ei ole (ühe erandiga) ühelgi tegelasel mitte mingit tausta.

 Filmi tõelist kurjamit, agent Krugerit kehastav Sharlto Copley on suurepärane. Copley mängib julma, vastikut ja samas täiesti sõgedat tegelast, aga ta teeb seda ülimalt hästi. See pole muidugi Copley jaoks esimene kord hullu mängida, 2010. aastal kehastas ta "A-rühmas" Murdockit.

Märul on suurepärane paljuski tänu tulevikutehnikale, mis märulistseenides suurt rolli mängib. Neill Blomkamp oskab kujundada värvikat ja huvitavat actionit, selles pole kahtlustki. Muidugi on ka eriefektid tasemel, eriti kenad näevad välja stseenid, mille tegevus toimub Elüüsiumil.

"Elüüsium" on kohati puudustega, aga siiski äärmiselt nauditav ulmemärul, mis läheb kirja aasta ühe parima ja värskeima põnevusfilmina.

                                                                           4/5

Read More

Kollide ülikool

Lugu leiab aset enne "Kollide kompanii" sündmusi ja räägib sellest, kuidas Mike Wazowski ja James. P Sullivan ülikoolis tutvusid. Mõlema eesmärgiks on saada "Hirmutajaks," aga tänu nende omavahelisele tülile visatakse  mõlemad hirmutamiskursuselt välja ning nüüd peavad nad ühendama jõud nii üksteise kui ka heidikute korporatsiooniga, et kursusele tagasi saada.

Pixar on vaatajateni toonud terve hulga animafilme, mida loetakse klassikaks, ("Imelised," "Leluloo" triloogia" jt.) kuid ka nemad on teinud mõned möödalaskmised. "Autod 2 " oli ebavajalik ja liialt lärmakas järg iseenesest suurepärasele animatsioonile.

"Kollide ülikool" aga on esimene kord kui Pixar proovib teha mõnele oma animatsioonile eellugu ning õnneks ei ole siinkohal tegu järjekorde "Autod 2" sarnase möödalaskmisega.

Otse vastupidi. "Kollide ülikool" on vaimukas, põnev ja südamlik animatsioon, mis on ühel pulgal Pixari klassikutega.

Ka sisu on tore, soe ja värvikas ning sisaldab paari väga huvitavat pööret, aga ei ole samas kuigi naljakas. Väiksemad lapsed leiavad siit kindlasti midagi humoorikat, aga rohkem täiskasvanutele sihitud nalju, selliseid nagu leidus esimeses osas,  siin pole.

Üllatavalt vähe on siin toonitatud seda, kuidas Mike ja Sully sõpradeks said. Nad tegutsevad koos, ühise eesmärgi nimel ning sõbrunevad tasapisi, aga õieti sõpradeks saavad nad alles päris lõpus.

Tegelaste arendus on väga hea. Kui esimene osa keskendus rohkem Sully'le, siis "Kollide Ülikool" annab just Mike'le rohkem tausta ja sügavust.

Kõige toredamad stseenid filmis on seotud heidikute korbiga, mis on jällegi täidetud veidrate, ent samas südamlike tegelastega. Kuna "KÜ" on ülikoolikomöödia, siis ei puudu siit ka taolistele komöödiatele omased klišeed, nende hulgas nt ebameeldivad korporatsioonid, kellegi häbistamine. jne.

Sellel filmil oleks peaaegu nagu kaks lõppu. Just siis, kui sa arvad, et see hakkab läbi saama,  tuleb suur pööre ja film kestab veel umbes 20 minutit. Tegu on animafilmiga, mis tähendab, et vanemad vaatajad teavad juba ette kuidas film lõpeb, aga see, kuidas "KÜ" oma lõppu jõuab, on omapärane.

Pixari filmid näevad alati suurepärased välja ning "Kollide ülikool" ei ole mingi erand. Film on väga värviline, aga see ei muutu vaatamise jooksul häirivaks. Nagu ikka on animatsioon täiesti fantastiline. Seda filmi oleks tore Blu Ray plaadilt vaadata.

 "Kollide ülikooli" puhul ei ole unustatud seda, mis Pixari jaoks kõige tähtsam on: Sisu! Tegu on äärmiselt muheda multikaga, mis sobib igas vanuses vaatajatele, kuid jääb nii nalja kui ka südamlikkuse poolest alla "näiteks "Mina supervaras" teisele osale.

                                                                                4/5

PS! Mul on lehekülg ka facebookis, kuhu panen üles filmiuudiseid, filmiarvustusi, uusi trailereid.jne. Siin on aadress: https://www.facebook.com/EluOnKino

Read More

Suured 2

Kõik on tagasi! (v.a Rob Schneider)

Natuke aega pärast esimese filmi sündmusi on Lenny Feder (Adam Sandler) koos perega kolinud tagasi oma kunagisse kodulinna, et tema lapsed saaksid rahulikult üles kasvada. Samas linnas elavad aga ka tema sõbrad ja..... roimub mingi 80. aastate stiilis pidu ja...

"Suured 2" on film, mille arvustamine on äärmiselt keerukas, sest kui tavaliselt räägin ma muuhulgas ka filmi sisust, siis siin on seda praktiliselt võimatu teha, kuna filmil puudub peaaegu igasugune sisu. Tegu on Adam Sandleri enda poolt kiiresti kokku kirjutatud, suures osas labaste naljadega täidetud käkiga. Ilmselge on asi selles, et "Suured 2" tehti AINULT esimese osa ülimalt suure populaarsuse tõttu.

"Suured 2" näitab ühte päeva tegelaste elus, mille jooksul nad käivad supermarketis, hüppavad alasti kaljult alla ja korraldavad peo. See kõik on kokku pandud nii, et tegelastel ega lool endal pole muud eesmärki peale naljade viskamise ning need naljad pole kaugeltki nii andekad, kui Sandler arvab.

Kelle arvates on tore vaadata seda, kuidas põder Adam Sandlerile näkku kuseb? Kui teile selline asi meeldib, siis on teie jaoks tegemist tõelise maiuspalaga, sest terve film on täidetud mitteandekate peeru- ja oksenaljadega. Isegi see pole veel kõige hullem.

Õnneks pole päris kõik lootusetu. Filmis oli tegelikult ka päris mitmeid naljakaid kohti, tänu millele sai ka omajagu naerda, aga need naljakad momendid tekkisid sellest, et keegi ütles midagi vaimukat, mitte peeretamisest.

Üks suur tegelane, kes vajab eraldi lõiku, on Nick Swardson, kes on filmi sisse toodud Rob Schneideri asendajana. Karakter, keda Swardson kehastab on kõige hullem asi terve filmi juures. Ta on pehmelt öeldes rõve. Iga kord, kui ta ekraanile ilmub, tekib tahtmine öökida.

Kõige enam on aga kahju raisatud potentsiaalist. Kui stsenaristid ja näitlejad ise oleksid natuke rohkem vaeva näinud, võinuks siit tulla välja midagi palju paremat.

Mõned naljakad stseenid ei päästa "Suurte" teist filmi, mis on kokkuvõttes õel, sisutu ja labane komöödia. Adam Sandleri ei ole oma jalga ämbrist ikka veel välja saanud.

                                                                             2.5/5

PS! Mul on lehekülg ka Facebookis, kuhu panen üles filmiuudiseid, filmiarvustusi, uusi trailereid.jne. Siin on aadress: https://www.facebook.com/EluOnKino

Read More

Wolverine

Jätkub 2013. aasta üsna kehv filmisuvi.

Filmi tegevus leiab aset pärast seda, mis "X-mehed: viimane vastuhakk" lõpus juhtus. Wolverine on end teistest mutantidest eraldanud ja karva kasvanud. Siis aga kutsutakse ta Jaapanisse, sest mees, kelle elu ta kunagi päästis, tahab teda enne surma tänada ja ta vabastada Wolverine'i surematusest. Nagu ikka lähevad paljud asjad valesti ja varsti peab Wolli võitlema nii enda kui ka teiste nimel.

Tegu on filmiga, mida mina eriti ei oodanud ning mul on hea meel, et ma eriti elevile ei läinud, sest see oleks tähendanud veel suuremat pettumust.

See, et filmi tegevus Jaapanis toimub on omamoodi huvitav, aga siis kistakse Logan ühe perekonna omavahelistesse tülidesse ja tekib küsimus, et miks me seda vaatama peame. Mitte seetõttu, et ma ise tahaksin hullult actionit näha, mulle meeldib hea draama, aga see siin on lihtsalt igav. Ühel hetkel räägitakse Jaapani maffiast ja hetk hiljem juba ninjadest ning see kõik on üsna segane. Kui juba Jaapani olustikuga mängida, siis oleks võinud rohkem rõhku panna selle maa traditsioonidele jne. Mingil määral on filmi üritatud lisada realismi, aga see kaob üsna kiiresti ära ja lõpp läheb täiesti üle võlli.

Suurimaks probleemiks "Wolverine'i" puhul on see, et kogu film tundub üsna ebavajalik ja tuttav. Peale asukoha vahetuse, ei tooda lauale mitte midagi uut, pöörded on etteaimatavad ja sisu liigub tuttavat rada mööda.

Logan on jõudnud oma elus punkti, kus ta on näinud juba niivõrd palju hävingut ja surma ning ise põhjustanud teistele valu, et ta ei taha enam elada. Ma saan aru, et teda on püütud kui tegelast edasi arendada, aga ainult osa sellest töötab, ülejäänu on kehvasti lahendatud.  Ärge saage valesti aru, Wolverine on endiselt väga lahe tegelane ja Hugh Jackman on endiselt väga stiilne.


Lisaks on filmis ka armulugu Wolverine'i ja ühe tähtsa tibi vahel. See liin ei käinud mulle närvidele, aga tundus samas ebavajalik.

Kurjamid on tobedad. Siin on üks paha tädi, kellel on kole keel ja mürk, kes suudab nahka ajada.

Ning see toob mind actioni juurde. Action ei ole meeldejääv. Selle asemel, et panna Wolverine võitlema ninjadega, on talle vastasteks püssidega mehed. Kui filmi algus oli mingil määral realistlik, siis viimased 10 minutit lähevad täiega üle võlli. Logan võitleb hiiglasliku metallist samurai robotiga. Nõme!

"Wolverine'i " kõlbab vaadata täpselt üks kord! Filmil on küll suured probleemid, aga samas ei vihka ma seda filmi. Tegu on lihtsalt linateosega, mis oleks võinud jääda tegemata.

                                                                        3/5

PS! Mul on lehekülg ka facebookis, kuhu panen üles filmiuudiseid, filmiarvustusi, uusi trailereid.jne. Siin on aadress: https://www.facebook.com/EluOnKino
                                             

Read More

Mina supervaras 2

Gru on jätnud kõrvale kuriteod ja kasvatab nüüd väikeses äärelinnas oma kolme tütart, kuid varsti kutsub organisatsioon nimega "Pahalaste vastane liiga" Gru appi, sest välja on ilmunud uus pahalane. Nüüd peab Gru koos oma uue abilise Lucy ja hulga väikeste kollaste minionitega kurjategija tuvastama ja peatama.

"Mina supervarga" esimene osa oli üks neist animatsioonidest/filmidest mida mina kinno vaatama ei jõudnudki. Tagantjärele vaadates ei hakka kahju ka, sest minu jaoks oli tegu väga igava animatsiooniga.

Teine osa huvitas mind märksa rohkem. Juba trailerid tundusid väga muhedad ja ma tahtsin veel minioneid näha (need tüübid olid esimeses osas üldse parim asi).

Õnneks ei ole "Mina supervaras 2" pettumus. Otse vastupidi! Tegu on ühe selle aasta naljakaima, aga samas ka armsaima filmiga.

Siinkohal on tegu ühe järjega, mis on kordades oma eelkäijast üle. Esimese osa puhul ei huvitanud mind sisu üldse. See oli jube igav ja  ka pahalane oli suhteliselt mõttetu.

Teine film õnneks parandab kõik vead, mis eelmisel olid. Parim minu jaoks oli see, et siin on lugu, mis on huvitav ja ka põnev. Suuremate vaatajate(selle jaoks kes detailidele tähelepanu pöörab) jaoks on pöörded etteaimatavad, aga see ei ole suur probleem. Huvitav on ka see pool sisust, kus näeme, kuidas Gru tütred tahavad, et ta kohtamas käiks. See on ühteaegu armas, aga samas ka väga naljakas.

Filmitegijad on siia välja mõelnud ka väga huvitava kurjami. Lisaks sellele, et ta on naljakas, on tema kuri plaan maailma vallutamiseks teglikult üsna õudne.

Veel üks uus tegelane on Lucy, Gru paariline. Lucy on väga tore karakter. Ta on küll sõge, aga ka sümpaatne ning ta ei ole ebameeldiv tegelane.

Mulle meeldib väga see, kuidas Grud, kui tegelast on selles filmis arendatud. Ta ei taha pahalasi jahtida, ta tahab lihtsalt oma tütreid kasvatada ning oma uues äriga tegeleda. Temas ei ole enam üldse alles seda õelust, mis esimeses osas oli, selle asemel on ta muudetud tohutult meeldivaks karakteriks.

Mis oleks "Mina supervaras 2" ilma minioniteta. Mitte midagi! Need kollased tüübid on nii naljakad kui veel vähegi olla saab. Iga kord kui nad suu lahti tegid, siis terve saal naeris. Ning film üldiselt on väga naljakas. Mina vist naersin rohkem kui enamik lapsi, kes minuga samal seansil olid.

Film näeb väga hea välja, värvid on ilusad ja animatsioon on tohutult ilus, aga kindlasti ei ole vaja seda filmi 3D formaadis vaadata.

Mina supervaras 2 on tervele perele mõeldud vahva, värviline, lõbus ja armas animafilm, mis kuulub hetkel minu jaoks selle aasta pari,ate filmide hulka. Seda multikat tasub kõigil vaadata.

                                                                              4.5/5

PS! Mul on lehekülg ka facebookis, kuhu panen üles filmiuudiseid, filmiarvustusi, uusi trailereid.jne. Siin on aadress: https://www.facebook.com/EluOnKino

Read More