Skyfall

Küll see Bond on ikka üks kobe känd -  50 aastat tegevust ja ikka laseb vabalt ringi!

Häbi, häbi mulle! ,,Skyfall” on juba rohkem kui kaks nädalat kinos olnud ja mina nägin seda alles täna. Kohutav!

,,Skyfall” on järjekorras 23. James Bondi film ja kolmas film, kus Bondi kehastab Daniel Craig.

Pärast “eemalolekut” peab Bond naasma tööle, kui M’i elu ähvardab salapärane vastane kaugest minevikust.

See kirjeldus ei pruugi midagi öelda, aga uskuge mind, mida vähem te teate ,,Skyfallist”, seda huvitavam on teil endal seda vaadata.

Põhimõtteliselt kohe filmi algusest on aru saada, et Bond pole päris see, kes ta kunagi oli. Eks ilmselt tuleb väsimus ja väike stress, kui sa pead 50 aasta jooksul pidevalt kurjameid maha nottima ja nii paljude naistega ringi ajama.

Ma ei ole just väga suur Bondi austaja. Ma olen üritanud kunagi paari vanemat filmi vaadata, aga need olid kuidagi igavad ja sinna see jäi.  Olen näinud filme ,,Moonraker”, ,,Goldeneye”, ,,Tomorrow Never Dies”, ,,Casino Royale” ning ,,Quantum Of Solace”. Neist eespool loetletud filmidest on siiani olnud parim ,,Casino Royale”.

Ma ütlen juba ära ka selle, et minu arvates on ,,Skyfall” täiuslik Bondi film. Muidugi sisaldab see palju action’it, aga tervelt 2 tundi ja 30 minutit ei ole täidetud mõttetu madistamisega. Filmis on õnneks olemas korralik lugu ja tegelikult keskendub ,,Skyfall” väga suures osas oma tegelaste lugude üles ehitamisele.

Ma võin ka eksida, aga ma ei usu, et varasemates 007 filmides on Bondile antud väga palju tausta. ,,Skyfallis” räägitakse, küll vähe, aga siiski paljastub Bondi minevik, mis on palju huvitavam, kui vaadata mõnda järjekordset märulistseeni.

Üldiselt on ka M olnud 007 filmides pigem kõrvaltegelane. Siin aga keerleb lugu üldiselt M’i ümber ja seda on värskendav vaadata.

Daniel Craig on suurepärane näitleja ja ma austan teda, aga teistelt näitlejatelt röövib paraku tähelepanu Javier Bardem. See vend on lihtsalt fenomenaalne. Ta tuuakse küll filmi sisse alles siis, kui tund filmist on ära jooksnud, aga kogu selle aja, mis ta ekraanil on, kuulub film täielikult temale. Parim viis teda kirjeldamiseks on võrrelda teda Batmani Jokkeriga. Ta on nagu Bondi isiklik Jokker. Väga hea oli näha Bondi kurjamit, kellel olid inimlikud probleemid ja kelle eesmärgiks polnud ainult millegi õhkulaskmine või tuumasõja alustamine.

Filmist ei puudu ka loomulikult relvad, autod ja Bondi tüdrukud. Bondi tüdrukuid on sel korral mõõdukalt. Ainult kaks, Naomie Harris ja Bernice Marlohe. Neid kumbagi pole filmis liialt palju, aga ka mitte liiga vähe, kuid tõeline Bondi tüdruk selles filmis on hoopis Judi Denchi poolt kehastatud M. Temal on Daniel Craigiga tõeline keemia, mis väljendub tihtipeale selles, kuidas nad pidevalt üksteise kallal näägutavad.

Uus Q on samuti väga stiilne ning Ralph Fiennes mängib suurepäraselt M’i poliitilist rivaali.

Mulle meeldib viis, kuidas see film on üles võetud. Märulistseenide ajal on aru saada, kes on kes ja mida nad teevad. Jumal tänatud, et nad ei ole kasutanud shaky cam’i. See oleks kõik ära rikkunud.

Lisaks ei ole filmis mõttetutuid vidinaid, mis vanemates filmides silma jäid. Plahvatavate pastakate kohta on filmis isegi märge.

Film läheb küll ka eksootilistesse kohtadesse, aga enamjaolt püsib see Inglismaal, mis annab filmile palju realistlikuma tunnetuse.

Muusika on omal kohal, mulle meeldis, et nad olid paljudes kohtades kasutanud vana Bondi tunnusmuusikat. Adele'i  ,,Skyfall” on suurepärane Bondi tunnuslaul, mis annab edasi seda, kui eepiline antud film tegelikult on.

,,Skyfall” on film, mis paneb su kannatuse proovile, kuid tasub sulle suurepärase loo, väga hea näitlemise ja stiilsete märulistseenidega. Bondi 23. seiklus on nii reaalne, kui üks Bondi film ilmselt olla saab, aga mina annan sellele filmile täiusliku hinde seetõttu, et nii palju rõhku on pandud tegelastele, kes on kirjutatud niivõrd inimlikuks, kui vähegi võib või saab.

                                                                           
                                                                          5/5