Monday, October 8, 2012

Ajasõlm

Joseph Gordon Levitt on Bruce Willis, Bruce Willis on Joseph Gordon Levitt ja Rian Johnson on lavastaja.




Aastaks 2044 ei ole ajas reisimist veel leiutatud, aga sealt edasi veel 30 aasta pärast juba on. Ajas reisimine kuulutatakse põhimõtteliselt kohe illegaalseks ja ainsad, kes seda kasutavad, on kurjategijate jõugud, kes saadavad inimesi ajas tagasi, et neist vabaneda, kuna tulevikus on peaaegu võimatu kedagi tappa ja siis ta kõrvaldada. Joe (Joseph Gordon Levitt) on üks paljudest sõlmijatest, kes niimoodi inimesi kõrvaldab, kuni päevani, mil talle saadatakse tuleviku versioon temast endast.

Ma loodan, et keegi segaduses ei ole ja ma loodan, et ma midagi kellegi jaoks ära ei rikkunud. Üldiselt võib minu arvustusi rahulikult lugeda, mul ei ole kombeks teiste inimeste filmielamust rikkuda. Aga olgu... .

Esimest korda sain ma ,,Ajasõlme” kohta teada ajakirjast Empire. Ühe numbri alguses oli lühike tutvustus filmi kohta, aga ma viskasin selle kohe peast, mõeldes, et see on ilmselt mingi odav, kergesti unustatav ulmekas, mis kellelegi korda ei lähe. ,,Ajasõlm” on kõike muud kui see, milleks ma seda pidasin.

Erinevus ,,Ajasõlme” ja paljude teiste sci-fi filmide vahel: nagu ma näen üritavad viimase aja ulmekad kõik midagi tõestada, üldiselt kukuvad need ninali maha ja tambitakse kriitikute poolt sodiks. Probleem nende filmidega on see, et nad on kõik kas liiga valjud, liiga paljude plahvatustega, sisult hõredad või siis tegelaste koha pealt täiesti lagedad. ,,Ajasõlm” aga ühendab sisu, tegelased ja action’i.

Kõige uskumatum ongi see, et filmis on päris palju tegelasi, aga isegi kõige pisemal, kõige tähtsusetumal tegelase olemasolul on mingi mõte, mingi eesmärk.

Tegelikult on filmis action’it palju vähem kui ma ootasin. Film on kokku sulatatud sellisel viisil, et märulit on piisavalt, aga lugu, mida film tahab rääkida, on alati esikohal.

Keegi ütles, et ,,Ajasõlm” on keeruline. Mitte minu jaoks. Tähendab, filmis on paar kohta, kus sa mõtled: ,,Oota, mis nüüd toimub?” aga enamjaolt on film üsna arusaadav. Mõne inimese ajule võib see film liiga koormav olla, aga ,,Ajasõlm” pole siiski keerukuse astmelt ,,Inception”. Ausalt ka, esimene kord, kui ma ,,Inceptionit” vaatamast tulin, oli mul tunne, et mu pea lendab õhku.

Kui keegi otsib originaalset ulmekat, siis paremat valikut ilmselt pole. ,,Ajasõlm” on väga originaalne. Mina küll ei tea ühtegi teist filmi, millel oleks sarnane sisu. Sellel filmil on väga kindel ja omapärane nägemus tulevikust ja see ei ole väga värviline.

Lugu, mida film räägib, on tõsiselt hea. Väga tõsine ja karm, aga küllatki reaalne. Ja muidugi väga põnev ning intrigeeriv. Kui palju on tehtud filme, mis räägivad ajas reisimisest? Palju. Ja kui kaua aega on möödas sellest, kui kinodesse tuli film, mis räägib ajas reisimisest, kuid oleks seejuures originaalne?

Üsna uskumatu on see, kui sarnaseks nad on suutnud Joseph Gordon Levitt’i teha Bruce Willis’ga. Huvitav, kas nad on teinud seda meigiga, või digitaalselt? Mulle hakkab Joseph Gordon Levitt järjest rohkem meeldima. Ta tundub olevat selline tüüp, kes ei vali oma rolle suvaliselt. Kui ta midagi teeb, siis ta teeb seda põhjalikult ja hästi. Sama lugu on ka ,,Ajasõlme” puhul, ta mängib oma rolli suurepäraselt välja.

Bruce Willis on üks nendest näitlejatest, kellest mul on siiralt ükskõik. Ma ei viitsi tema filme vaadata. Ei, isegi mitte igal aastal, kui jõululaupäeval näidatakse ,,Visa Hinge”. Aga noh mida ma tema kohta selle filmi puhul võin öelda? Hea töö. Ta mängib oma osa päris kenasti välja.

Bruce Willis ja Joseph Gordon Levitt mängivad sama tegelast, aga jääb mulje nagu nad mängiksid erinevaid tegelasi. Ühel on üks eesmärk, teisel on teine eesmärk ja Bruce Willis’i kehastatud pool on üsna keeruline karakter, põhjustel millest arusaamiseks peate te antud filmi vaatama.

Emily Blunt’i tegelane on üsna karm naisolevus, kes peksab kirvega kändu ja vehib pumppüssiga. See oli tegelikult üllatav. Ma arvasin, et ta on lihtsalt mingisugune nõrk ja vinguv tibi, kelle tegemistel pole kindlat eesmärki.

Filmis on üks poiss, päris tähtis tegelane, kes on nagu Bruce Willis’ki raskelt mõistetav kuju, aga seda tegelast kehastab lapsnäitleja. Ma ei tea kes ta on, aga lapsel on sellist hullu meeletult raske mängida ja ma loodan, et sellele lapsele maksti tema rolli eest piisavalt kena summa.

,,Ajasõlm” on kindlasti üks selle aasta parimaid ulmekaid, aga minu arvestuses jääb ta ikkagi ,,Prometheusile” alla. Samas on need kaks filmi niivõrd erinevad, et neid on omavahel siiski raske võrrelda.

Ma ei ütleks, et see film on liialt vägivaldne, verd on palju, aga mitte niimoodi, et seda iga nurga peal voolaks ja pritsiks, aga oli ka paar stseeni, kus minu arvates vägivald läks natuke liiga kaugele. Ma poleks uskunud, et Bruce Willis’i tegelane läheb lapsi tapma.

Head ulmekad ei tule üldiselt septembrikuus kinodesse, aga siin me oleme.

,,Ajasõlm” on originaalne, karm, unikaalne ja omapärne vaade tulevikku, mis reaalses maailmaski vaevalt väga roosiline saab olema. Samas ei annaks ma sellele filmile täiuslikku hinnet, sest minu jaoks on ,,Ajasõlm” selline film, mida vaataksin ilmselt ainult ühe korra.
                                                                            4/5