Monday, April 30, 2012

Metsamajake


Kui teile meeldivad kas ajukad, õudukad, thriller’id või õuduskomöödiad siis annab ,,Metsamajakesest” paremat filmi otsida. Peab ära märkima, et ,,Metsamajake” on parim “WTF” film pärast ,,Algust” (,,Inception”).

Ma räägin tõsiselt. Esimestest minutitest kuni peaaegu lõpuni käivad need kolm tähte peast päris mitu kord läbi.

Film räägib 5 noorukist, kes lähevad  metsamajakesse, et seal pidutseda, kuid seal viibides hakkavad juhtuma hirmsad asjad.

Kamp koosneb juba tuttavatest stereotüüpidest. Ilus tüdruk, ilus poiss, tarkpea, süütu tüdruk ja kanepivend. Puudu on vaid kohustuslik mustanahaline sell.

Raske on edasi kirjutada ilma midagi ette rääkimata, aga ma proovin siiski.

Metsamajakese loojateks on Joss Whedon, (kelle suurfilm ,,Tasujad” jõuab sellel nädalal kinodesse) ja Drew Goddard.

Kuna ,,Metsamajake” on korraga nii õudukas kui ka komöödia, siis tuleb kindlasti ära märkida, et see töötab mõlemal tasandil. See on väga naljakas ja samas ka väga õudne.

,,Metsamajake” pole tavapärane: ,,Oo, läheme nüüd metsa pidutsema ja siis tuleb Jason ja hakkab meid maha tapma” film. ,,Metsamajake” pilab sellist “Reede 13” tüüpi filmi, olles ise sarnane, aga erinedes samas tohutult.

Üllatav on see, kuhu ,,Metsamajake” oma looga läheb. Juba trailer’itest oli näha, et keegi nagu kontrolliks neid noori ja vahepeal sarnanes see ,,Näljamängudega”, aga muidugi panin ma täiega mööda.

See, kuidas mina asjadest aru sain, ei läinud tegelikult üldse kokku sellega, kuidas asjad tegelikult olid.
Osad tegelased jätsid mind üldiselt külmaks, aga isegi mina olin šokeeritud, kui mõni tegelane maha notiti. Minu lemmiktegelaseks osutus kanepivend, mis isegi mind ennast üllatas.

Nagu ma eespool mainisin, pole tegemist tavapärase “Hack'n slash” filmiga. Erinevalt neist filmidest on Metsamajake kohati geniaalne, tihti üllatav ja naljakas, kuid alati kõhe ja õudne. Siin on midagi kõigi jaoks. Ja ennäe, nad on sisse mahutanud isegi Sigourney Weaver'i! Ja ärge imestage, kui hirmust püksi teete, kui peale selle filmi vaatamist teile tänaval sõbralikult käsi õlale pannakse.
                     
                                                                              4.5/5












Tuesday, April 17, 2012

Titanic 3D

                                                                      

 Selline ta siis oli. Rohkem kui 100 aastat on möödas päevast, kui  uppumatu Titanic kadus sügavustesse.
Ja selline on ta nüüd.Kurb.





Ma ei saa aru, miks ma ei läinud Titanicut vaatama, kui see 98. aastal Eestis kinodesse tuli. Arvatavasti sellepärast, et ma olin umbes 4- või 5-kuune. Jah, ma arvan, et sellepärast ma ei läinudki.


James Cameroni Titanic tuli esmakordeslt kinodesse 1997. aastal. Nüüd on Titanic tagasi suurel ekraanil, kus on tema õige koht. Seekord 3D-formaadis.

Kui nüüd hakata jälle võrdlema Cameroni enda filme, siis sel korral sõidab ,,Titanic” ,,Avatarist” traktoriga üle. Titanic on küll kõvasti pikem, aga mitte hetkekski ei hakka igav.

,,Titanicut” suurelt ekraanilt vaadata on midagi muud. Neile, kellele see film ei meeldi, ei tähenda see ilmselt eriti midagi, aga see on tõsiselt võimas.

Noh enam-vähem kõik teavad filmi sisu, aga ma kirjutan ikkagi. 10. aprillil 1912 lahkub luksusaurik Titanic Inglismaalt oma esimesele reisile. Laeval kohtuvad kaks noort, kes armuvad, kuid kes on erinevatest sotsiaalsetest klassidest. Noored aga ei tea, et laeva esimene reis jääb ühtlasi ka viimaseks.

Ma ei saa isegi õigesti aru, mis mind Titanicu juures tõmbab. Ma ei mõtle ainult filmi, mulle pakkus reaalne lugu huvi juba enne, kui ma filmi nägin. Just sellepärast filmi vaadata tahtsingi.

Ausalt öeldes ei ole mul häbi tunnistada, et mulle väga meeldib filmi armastuslugu ja üldiselt pole ma eriline vesistaja, aga ma olen Titanicu puhul poetanud rohkem kui ühe pisara. Armatuslugu on filmi keskpunkt ja see on tohutult ilus. Leonardo DiCaprio ja Kate Winslet on mõlemad väga andekad ja nad mängivad armastajaid väga usutavalt.

Muidugi on filmis ka paha tegelane, aga Billy Zane poolt kehastatud Cal on väga teistmoodi paha, tal pole mingeid ulmelisi eesmärke ja ta on inimlik kurjam.
Eriefektid on 1997. aasta kohta väga head ja film näeb suurelt ekraanil imeline välja. Nii uskumatu kui see ka poleks, töötab 3D suurepäraselt, eriti on seda märgata veestseenides. Kohati on 3D peaaegu ,,Avatariga” samal tasandil.

Tavaliselt ei pane ma muusikat filmide vaatamisel eriti tähele, aga ,,Titanicu” puhul on võimatu muusikat mitte märgata. Raske on seda isegi kirjeldada. James Horneri muusika on lihtsalt vapustav! Muusikapala ,,Southampton” annab perfektselt edasi Titanicu suuruse ja võimsuse. ,,Titanicul” on ilmselt üks kõigi aegade võimsamaid soundtrack’e.

Cameron sai hakkama uskumatu teosega, mis on üheaegselt võimas ja liigutav. ,,Titanic” puudutas mind, kui ma seda esimest korda nägin ja nii oli see ka nüüd.
                                                                            5/5