Wednesday, May 29, 2013

Hiigalsetapja Jack

Stuudio: New Line Cinema, Legendary Pictures, Original Film,
Lavastaja: Bryan Singer
Stsenaarium: Darren Lemke,  Christopher McQuarrie, David Dobkin, Dan Studney
Peaosatäitjad: Nicholas Hoult, Eleanor Tomlinson, Stanley Tucci, Ian McShane, Bill Nighy, Ewan McGregor
Hinne: 3.5/5
Fee, Fye, Foe Fumm... ask not whence the thunder comes!




,,Hiiglasetapja Jack” on kõigile tuttav lugu Jackist, võluubadest ja hiiglastest. Jack on lihtne farmer, kes saab enda kätte võluoad ja kogemata kasvab oavars maale, kus elavad kurjad hiiglased, kes tahavad inimesi süüa ning Jack peab päästma printsessi.

Film on üsna põnev, aga ei jäta püsivat muljet. See on pettumustvalmistav, eriti seetõttu, et ma tõesti ootasin selle filmi kinnojõudmist

Mulle meeldib see lugu väga ning see on lahe ja huvitav, aga jätab siiski soovida. Filmi vaatamise ajal on tunne, nagu kusagilt oleks midagi puudu. Võib-olla oli asi selles, et filmi vaatamise ajal ma juba teadsin, et rahalises ja kriitilises mõttes on tegu läbikukkunud filmiga ning see ilmselt võttis tuure natuke maha. Kahju, et filmile järge ei tule. Siit oleks kindlasti saanud midagi välja mõelda. Eriti kahju on just seepärast, et mulle tohutult meeldib see mütoloogia, mis siia on juurde mõeldud. See on väga huvitav ning üllatav oli ka see, et sisse on toodud päris palju maagilisi elemente, mida algses muinasjutus polnud.

Kui Jack ja Printsess välja arvata, siis ei ole kõrvaltegelastes praktiliselt mingit dimensiooni, ning kõrvaltegelased on tõesti üsna kõrvalised. Näiteks Ewan McGregor! Tema karakter on filmi kõige lahedam, aga tegelikult ei tea ma temast ju mitte midagi ja ma tunnen, et teda oleks võinud palju rohkem näidata ning ta tegelane ka lahti seletada.

Muidu on näitlejad iseenesest suurepärased. Nicholas Hoult on sümptaane tüüp ja mul ei ole tema filmide vaatamise vastu midagi, aga selles linateoses meeldis mulle Stanley Tucci. See mees suudab kõik rollid välja mängida, eriti sellised lunaatikud nagu ta siin kehastab.

Visuaalselt näeb film suurepärane välja. Võtted toimusid Inglismaal, Walesis ja Norras. Kõik loodus- ja maastikustseenid näevad suurepärased välja. Üldse on kogu keskaegne atmosfäär suurepäraselt loodud.

Arvutiga loodud hiiglased on päris lahedad. Lähedalt vaadates näevad nad üsna grotesksed välja. Tuleks ka ära mainida, et mõned hiiglastest on üsna jobud, tänu millele saab nalja. Kõige lahedam hiiglane on Bill Nighy poolt mängitud kahepealine kindral Fallon. Ta tuuakse filmi sisse natuke liiga hilja ning ta peaks nagu olema pealik, aga samas ei eristu ta teistest hiiglastest väga palju

,,Hiiglasetapja Jack” on keskmisest veidi kõrgemal olev fantaasiafilm. See on lõbus, piisavalt põnev, seda on tore jälgida ja kindlasti on tore seda ka hiljem uuesti vaadata.
                                                                      3.5/5




New Yorgi varjus

Originaalpealkiri: Place Beyond the pines

Lavastaja: Derek Cianfrance

Näitlejad: Ryan Gosling, Eva Mendes, Bradley Cooper, Ray Liotta, Dane Dehaan.jpt.

Eelarve: 15 000 000

File:The Place Beyond the Pines Poster.jpg


,,New Yorgi varjus” on lugu trikimootorratturist nimega Luke, kes töötab rändtsirkuses. Ta naaseb üle pika aja taas ühte väikelinna, kus ta kohtub oma endise üheöösuhtega ning saab teada, et tal on väike poeg. Luke saab aru, et tema on vastutav ning hakkab röövima panku, et võimaldada oma pojale ning tolle emale paremat elu, kuid tema seaduserikkumised viiavad ta pahuksisse noore algaja politseiniku Avery Cross’iga.

Tegu on filmiga, mille vaatamiseks peab ennast mingil määral ette valmistama. Peab teadma millega on tegu, sest ,,New Yorgi varjus” on draama, puhas draama.

Film on lavastaja Derek Cianfrance’i enda poolt kirjutatud ning selle filmiga näitab Cianfrance, et tal on annet draama kirjutamise peale. ,,New Yorgi varjus” on ambitsioonikas, ilus, traagiline ja väga sügav film, mis vaatleb inimeste tegusid ning saatuseid ja ka seda, kuidas meie teod mõjutavad lähedasi inimesi ja perekondi, aga ka võõraid inimesi, kuidas üks tegu võib mõjuda tulevasele põlvkonnale.

,,New Yorgi varjus” on huvitavalt kokku pandud, sest kogu filmi vältele vahetatakse mitmel korral perspektiivi ehk siis film räägib mitmest erinevast inimesest, kes on kõik seotud ühe teo läbi.

Kogu filmi keskmeks ongi lugu, mis on tohutult puudutav. Lihtsalt see, kuidas nende inimeste lugusid räägitakse. Need on niivõrd reaalsed, nii inimlikud ning seetõttu on seda filmi ka raske vaadata.

Minu jaoks on tegu inspireeriva filmiga. Kuna ma ise tahan saada filmitegijaks, siis tekkis mul kinos istudes soov kirjutada ühel päeval midagi sellist nagu ,,New Yorgi varjus”. Midagi ilusat, inimlikku ja sügavat.

Ryan Gosling, kes kehastab siin peategelast, tõestab taaskord, et ta ei ole tavaline Hollywoodi ilueedi, vaid saab hakkama ka tõsiselt raskete rollidega. Gosling ongi see jõud, mis aitab sellesse filmi süveneda. Ta on võimas, muud moodi ei ole võimalik seda väljendada. Ta on sellesse rolli niivõrd sisse elanud. Tema näitlemine on tohutult emotsionaalne ja kõike kokku pannes on tegemist väga sügava rolliga, mille Gosling ideaalaselt välja kannab.

Bradley Cooper ja Eva Mendes on mõlemad head. Cooper on mulle juba pikemat aega meeldinud ning siin kohal on tegu ühe tema parima rolliga. Eriti avaldas mulle muljet Dane Dehaan. Tegu on ühe väga andeka noore näitlejaga ning ma ootan huviga tema rolli uues ,,Ämblikmehe” filmis.

Visuaalselt on film väga ilus, aga eriti meeldis mulle Mike Patton’i poolt komposeeritud soundtrack, mis on täidetud muusikapaladega, mis jäävad kummitama, sest need on lihtsalt võrratult ilusad.

Ainuke probleem seisneb selles, et ,,New Yorgi varjus” on liiga pikk, peaaegu 2 tundi ja 20 minutit ning see on draama kohta väga palju, aga tagasi vaadates ei võtaks ma filmist ka midagi välja.

Derek Cianfrance on kokku pannud ambitsioonika, ilusa, sügava ning mõtlemapaneva filmi, mis räägib inimestest. Lihtsalt üks selle aasta parimaid.

                                                                                 4.5/5


Tuesday, May 28, 2013

Transs


,,Transs” on lugu Simonist, kes töötab mainekas Londoni oksjonifirmas. Ühel päeval, kui kurjategijad üritavad röövida hinnalist maali, saab Simon löögi vastu pead, mille tõttu ta kaotab osa oma mälust. Nüüd aga tahavad kurjategijad teada saada, kuhu Simon peitis maali, mida nad tahtsid röövida. Seega saadavad nad ta terapeudi juurde ning päevavalgele tulevad igasugused huvitavad asjad.




Ma ei tea, kas see sisututvustus on loogiline, aga neid on iga kord jube raske kirjutada. Ülal kirjutatu on üldine kokkuvõte. Tegelikkuses sisaldab ,,Transs” palju muud.


Film on lavastatud Danny Boyle’i poolt, kes on varem lavastanud selliseid filme nagu näiteks ,,Slumdog Millionaire”, ,,Sunshine” ja ,,127 Hours”.

Mulle meeldivad pingelised thriller’id, kuigi ma ei satu neid eriti vaatama. ,,Transs” on film, mida ma läksin vaatama põhimõtteliselt ainult seetõttu, et ma tahtsin kinno minna ning ma pean tunnistama, et ma olin meeldivalt üllatunud. ,,Transs” on pingeline, ajusid ragistama panev põnevik.

,,Transs” pakub midagi uuemat, eelkõige seetõttu, et filmi sisu on tugevalt seotud hüpnoosiga ning hüpnoos on teema, mida Hollywoodis palju ei kasutata.

Filmi sisu on põnev suuresti seetõttu, et tegu on filmiga, mis on täiesti ootamatu. Tegu ei ole kordi läbimängitud, tüüpilise, madalama klassi põnevikuga. Tegu on hoopis filmiga, milles on tulevaid pöördeid väga raske ette näha. ,,Transs” suudab üllatada, pidevalt. Aga..

Alati peab olema “aga” (peaaegu alati). Esimene tund filmist on fantastiline. Siis aga, kui film oli jooksnud umbkaudu 60 minutit, läksid asjad minu jaoks veidi viltu. Ma ei mõtle seda, et asjad muutuvad liiga keeruliseks, vaid üldiseid otsuseid, mis on sisus tehtud. Mõned kohad panid mind mõtlema, et: ,,Päriselt? Te otsustasite asjad nii seada?”. Üldiselt pole viga. Põnev on ikka.

Näitlejad on kõik väga head. James McAvoy ja Rosario Dawson on mõlemad suurepärased. aga minu jaoks röövis teistel sära Vincent Cassel. Mulle meeldis tema paha tegelane, sest ta oli mõtestatud ning üsna keeruline isiksus ning Cassel ise muudab selle tegelase huvitavaks ning ülistiilseks.

,,Transs” on selline film, et ühel hetkel mõtled, et: ,,Olgu! Nii siis asjad ongi,” ning järgmisel hetkel tõmmatakse sul vaip jalgadel alt ära ja sa oled täiesti segaduses. Filmis on niivõrd palju reaalsusi, et juba poole filmi pealt on raske aru saada, et milline neist nüüd õige on ja filmi lõpuks ma juba mõtlesin, et ei tea, kas see on nüüd kellegi unenägu või mitte.

Ma kuulasin just paari pala soundtrack’ist üle ning avastasin, et kõige tipuks on ka muusika suurepärane.

,,Transs” on põnev, pingeline ning eelkõige ootamatu. Üle tüki aja üks parimaid põnevusfilme.
                                                                         4/5