Milline algus 2013. aastale!
,,Hüljatud” on Victor Hugo legendaarse romaani põhjal
vändatud film, mille keskmes on Jean Valjean, mees, kes pärast sunnitöölt
vabanemist proovib alustada uut elu, kuid keda jahib järjekindel inspekor
Javert. Tänu lubadusele, mis ta andis, võtab ta enda hoole alla väikese tüdruku
nimega Cosette ning kõik see toimub osaliselt 1832. aasta Pariisis toimunud
mässu keskel...
,,Hüljatud” on toonud meieni Tom Hooper, sama mees, kes võitis kaks aastat tagasi parima lavastaja Oscari filmi ,,Kuninga kõne” eest.
,,Hüljatud” aga on sootuks teine maailm, põhiliselt seetõttu, et tegemist on muusikaliga. Ja mitte mingi suvalise muusikaliga. ,,Hüljatud” on esimene muusikal, mis on üles võetud nii, et näitlejad ISE laulavad kaamera ees ning taustaks on ainult klaver. See aitab minu arvates emotsionaalsele poolele palju kaasa, kuna on võimalik tõesti näha ja tunnetada näitlejate emotsioone ja see muudab kõik väga realistlikuks.
,,Hüljatud” sisaldab ka parajalt palju staare, alates Hugh Jackman’ist ja lõpetades Anne Hathaway’ga. Viimane mainitutest ilmub filmis küllaltki vähe, aga oleks sellele vaatamata ikkagi väärt parima nais-kõrvalosatäitja Oscarit. Jackman teeb minu arvates ühe oma karjääri parimatest näitlejatöödest.
Filmi sisu on väga sügavamõtteline. Need, kes ootavad filmist väga palju nalja, peaksid eemale hoidma. ,,Hüljatud” ei sisalda põhimõtteliselt mitte ühtegi naerukohta, aga pole viga. Selle heastavad sisu, elulised tegelased ja meeletult hea muusika.
19. sajandi Prantsusmaa olustik on loodud suurepäraselt, kuni kõige pisema detailini.
Muusika jaoks tuleb eraldi lõik võtta, sest see on fantastiline. Kõik, absoluutselt kõik näitlejad, isegi lapsed, laulavad suurepäraselt ning kõik muusikalised numbrid on esitatud niivõrd emotsionaalselt, et pisar tuleb silma.
Samuti on kõik laulud, mida lauldakse, suurepärased. Isegi niivõrd, et tekkis tahtmine kaasa laulda. Eriti võimsad on laulud, mida esitatakse suurema hulga inimestega, milleks on põhiliselt prantslaste isamaalised ja revolutsiooniga seotud laulud. Kõige võimsamalt laulab Anne Hathaway, aga kuna teda ei ole filmis palju, siis ma ütleks, et Russell Crowein on suurematest tegelastest parim laulja.
Lisaks on filmis veel ka paar värvikamat kõrvaltegelast, nimelt Helena Bonham Carter ja Sacha Baron Cohen. Need kaks toovad filmi juurde pisut vajalikku värvi ning taaskord ütlen ma, et hea on näha Sacha Baron Cohen’it mittenilbes rollis.
Nagu te juba aru saate, ei jõua ma ,,Hüljatuid” ära kiita, aga eraldi tuleb avaldada tunnustust Tom Hooper’ile! Kui ta jätkab samamoodi, võib temast saada üks kõigi aegade parimaid filmilavastajad. Aitäh Tom, et tõid meile ,,Hüljatud”.
Ma loodan sügavalt, et ,,Hüljatud” võidab Parima Filmi Oscari, aga karta on selle saab endale Bigelow „Zero Dark Thirty.“
Sama muljetavaldav kui ,,Kuninga kõne”, kuid emotsionaalselt võimsam ,,Hüljatud” ei ole lihtsalt muusikal, see on kunstiteos. Film, mis ei unune veel niipea.
,,Hüljatud” on toonud meieni Tom Hooper, sama mees, kes võitis kaks aastat tagasi parima lavastaja Oscari filmi ,,Kuninga kõne” eest.
,,Hüljatud” aga on sootuks teine maailm, põhiliselt seetõttu, et tegemist on muusikaliga. Ja mitte mingi suvalise muusikaliga. ,,Hüljatud” on esimene muusikal, mis on üles võetud nii, et näitlejad ISE laulavad kaamera ees ning taustaks on ainult klaver. See aitab minu arvates emotsionaalsele poolele palju kaasa, kuna on võimalik tõesti näha ja tunnetada näitlejate emotsioone ja see muudab kõik väga realistlikuks.
,,Hüljatud” sisaldab ka parajalt palju staare, alates Hugh Jackman’ist ja lõpetades Anne Hathaway’ga. Viimane mainitutest ilmub filmis küllaltki vähe, aga oleks sellele vaatamata ikkagi väärt parima nais-kõrvalosatäitja Oscarit. Jackman teeb minu arvates ühe oma karjääri parimatest näitlejatöödest.
Filmi sisu on väga sügavamõtteline. Need, kes ootavad filmist väga palju nalja, peaksid eemale hoidma. ,,Hüljatud” ei sisalda põhimõtteliselt mitte ühtegi naerukohta, aga pole viga. Selle heastavad sisu, elulised tegelased ja meeletult hea muusika.
19. sajandi Prantsusmaa olustik on loodud suurepäraselt, kuni kõige pisema detailini.
Muusika jaoks tuleb eraldi lõik võtta, sest see on fantastiline. Kõik, absoluutselt kõik näitlejad, isegi lapsed, laulavad suurepäraselt ning kõik muusikalised numbrid on esitatud niivõrd emotsionaalselt, et pisar tuleb silma.
Samuti on kõik laulud, mida lauldakse, suurepärased. Isegi niivõrd, et tekkis tahtmine kaasa laulda. Eriti võimsad on laulud, mida esitatakse suurema hulga inimestega, milleks on põhiliselt prantslaste isamaalised ja revolutsiooniga seotud laulud. Kõige võimsamalt laulab Anne Hathaway, aga kuna teda ei ole filmis palju, siis ma ütleks, et Russell Crowein on suurematest tegelastest parim laulja.
Lisaks on filmis veel ka paar värvikamat kõrvaltegelast, nimelt Helena Bonham Carter ja Sacha Baron Cohen. Need kaks toovad filmi juurde pisut vajalikku värvi ning taaskord ütlen ma, et hea on näha Sacha Baron Cohen’it mittenilbes rollis.
Nagu te juba aru saate, ei jõua ma ,,Hüljatuid” ära kiita, aga eraldi tuleb avaldada tunnustust Tom Hooper’ile! Kui ta jätkab samamoodi, võib temast saada üks kõigi aegade parimaid filmilavastajad. Aitäh Tom, et tõid meile ,,Hüljatud”.
Ma loodan sügavalt, et ,,Hüljatud” võidab Parima Filmi Oscari, aga karta on selle saab endale Bigelow „Zero Dark Thirty.“
Sama muljetavaldav kui ,,Kuninga kõne”, kuid emotsionaalselt võimsam ,,Hüljatud” ei ole lihtsalt muusikal, see on kunstiteos. Film, mis ei unune veel niipea.
0 comments:
Post a Comment