Videviku saaga: koidukuma: osa 2

Mida ikka öelda, kui tegu on ,,Videvikuga”. Mul on paha olla?

Olgu olgu, ma tunnistan, et see film polnud pooltki nii jube kui eelmine.

,,Koidukuma” esimene osa ei ole isegi halb film, see on lihtsalt täiesti mõttetu.

Me kõik teame, mis juhtuma hakkab. Bella on nüüd vampiir ja ta on õnnelikult koos Edwardiga. Neil on laps ja siis arvavad Volturid, et Cullenid on loonud surematu lapse ja ma ei hakkagi rohkem sisust kirjutama.

Nagu ma ülal juba mainisin, ei olnud see film tegelikult väga halb, pigem on tegu ühe ,,Videviku saaga” kõige vaadatavama filmiga.

Filmi sisu on suhteliselt puine. Alguses ma lihtsalt itsitasin, sest dialoog, oh see dialoog, tundus niivõrd tobe, et sa ei oskagi midagi muud teha. Eriti selle koha peal, kus Bella karjub Jacobi peale ja teda peksab.

Esimese tunni ja kahekümne minuti jooksul ei juhtu midagi märkimisväärset, aga siis tuleb lõpus üks räige fight ja tänu sellele võitlusele saab kas või ühegi ,,Videviku saaga” filmi kohta kasutada sõna epic.

Teate, need näitlejad ei ole kehvad, aga neid on kohutavalt igav vaadata. Kui ma vaatan Kristen Stewart’it ja Robert Pattinson’i, siis ma (enam) ei vaata neid kui armsat paari. See oli ainult esimese osa võlu. Selles filmis kogutakse kokku hunnik vampiire, umbes 20, aga enamjaolt ei ole neil muud teha, kui ainult seista ja vahtida. Robert Pattinson on sama ilus nagu varem, Taylor Lautnerile meeldib ikka veel särki seljast kiskuda ja Kristen Stewart näeb endiselt välja nagu kõndiv kooma.

Aga kui minna nüüd materjali pealt üle stiilile, siis näitlejad näevad endiselt head välja, müts maha grimmi- ja kostüümiosakonna ees. Võttepaigad ja eriti ümbritsev loodus on tõsiselt kenad. Samuti näidatakse meile väga heal tasemel eriefekte ja Carter Burwell’i muusika on väga ilus.

,,Videviku” viimane osa tõmbab otsad kokku nii nagu peab, raamatu järgi. Ilmselt poleks seda saanud ka paremini teha, sest nagu ma juba eelmisel aastal eelmist ,,Videviku saaga” filmi arvustades ütlesin: ,,Kui palju sa ka ei püüaks on ikka tegu ,,Videvikuga”.” 

Kui selline meeletult populaarne sari nagu ,,Videvik” lõpule jõuab, on valdavaks alati mingi tunne. Näiteks

,,Harry Potteri” puhul oli mul sügavalt kahju, et see läbi sai, kuna ma kasvasin koos nende tegelastega üles. ,,Videviku” puhul ei olnud mul eriti kahju, et see läbi sai, aga nüüd on sellega kõik ja vähemalt mina võin oma eluga edasi liikuda.

Hinnangu koha pealt nii palju, et ma tahtsin algul 4 peale minna, aga siis ma mõtlesin, et nii kõrgele ikka ei saa minna, seega... .

                                                     
                                                                     3.5/5