Wolverine

Jätkub 2013. aasta üsna kehv filmisuvi.

Filmi tegevus leiab aset pärast seda, mis "X-mehed: viimane vastuhakk" lõpus juhtus. Wolverine on end teistest mutantidest eraldanud ja karva kasvanud. Siis aga kutsutakse ta Jaapanisse, sest mees, kelle elu ta kunagi päästis, tahab teda enne surma tänada ja ta vabastada Wolverine'i surematusest. Nagu ikka lähevad paljud asjad valesti ja varsti peab Wolli võitlema nii enda kui ka teiste nimel.

Tegu on filmiga, mida mina eriti ei oodanud ning mul on hea meel, et ma eriti elevile ei läinud, sest see oleks tähendanud veel suuremat pettumust.

See, et filmi tegevus Jaapanis toimub on omamoodi huvitav, aga siis kistakse Logan ühe perekonna omavahelistesse tülidesse ja tekib küsimus, et miks me seda vaatama peame. Mitte seetõttu, et ma ise tahaksin hullult actionit näha, mulle meeldib hea draama, aga see siin on lihtsalt igav. Ühel hetkel räägitakse Jaapani maffiast ja hetk hiljem juba ninjadest ning see kõik on üsna segane. Kui juba Jaapani olustikuga mängida, siis oleks võinud rohkem rõhku panna selle maa traditsioonidele jne. Mingil määral on filmi üritatud lisada realismi, aga see kaob üsna kiiresti ära ja lõpp läheb täiesti üle võlli.

Suurimaks probleemiks "Wolverine'i" puhul on see, et kogu film tundub üsna ebavajalik ja tuttav. Peale asukoha vahetuse, ei tooda lauale mitte midagi uut, pöörded on etteaimatavad ja sisu liigub tuttavat rada mööda.

Logan on jõudnud oma elus punkti, kus ta on näinud juba niivõrd palju hävingut ja surma ning ise põhjustanud teistele valu, et ta ei taha enam elada. Ma saan aru, et teda on püütud kui tegelast edasi arendada, aga ainult osa sellest töötab, ülejäänu on kehvasti lahendatud.  Ärge saage valesti aru, Wolverine on endiselt väga lahe tegelane ja Hugh Jackman on endiselt väga stiilne.


Lisaks on filmis ka armulugu Wolverine'i ja ühe tähtsa tibi vahel. See liin ei käinud mulle närvidele, aga tundus samas ebavajalik.

Kurjamid on tobedad. Siin on üks paha tädi, kellel on kole keel ja mürk, kes suudab nahka ajada.

Ning see toob mind actioni juurde. Action ei ole meeldejääv. Selle asemel, et panna Wolverine võitlema ninjadega, on talle vastasteks püssidega mehed. Kui filmi algus oli mingil määral realistlik, siis viimased 10 minutit lähevad täiega üle võlli. Logan võitleb hiiglasliku metallist samurai robotiga. Nõme!

"Wolverine'i " kõlbab vaadata täpselt üks kord! Filmil on küll suured probleemid, aga samas ei vihka ma seda filmi. Tegu on lihtsalt linateosega, mis oleks võinud jääda tegemata.

                                                                        3/5

PS! Mul on lehekülg ka facebookis, kuhu panen üles filmiuudiseid, filmiarvustusi, uusi trailereid.jne. Siin on aadress: https://www.facebook.com/EluOnKino
                                             

Read More

Mina supervaras 2

Gru on jätnud kõrvale kuriteod ja kasvatab nüüd väikeses äärelinnas oma kolme tütart, kuid varsti kutsub organisatsioon nimega "Pahalaste vastane liiga" Gru appi, sest välja on ilmunud uus pahalane. Nüüd peab Gru koos oma uue abilise Lucy ja hulga väikeste kollaste minionitega kurjategija tuvastama ja peatama.

"Mina supervarga" esimene osa oli üks neist animatsioonidest/filmidest mida mina kinno vaatama ei jõudnudki. Tagantjärele vaadates ei hakka kahju ka, sest minu jaoks oli tegu väga igava animatsiooniga.

Teine osa huvitas mind märksa rohkem. Juba trailerid tundusid väga muhedad ja ma tahtsin veel minioneid näha (need tüübid olid esimeses osas üldse parim asi).

Õnneks ei ole "Mina supervaras 2" pettumus. Otse vastupidi! Tegu on ühe selle aasta naljakaima, aga samas ka armsaima filmiga.

Siinkohal on tegu ühe järjega, mis on kordades oma eelkäijast üle. Esimese osa puhul ei huvitanud mind sisu üldse. See oli jube igav ja  ka pahalane oli suhteliselt mõttetu.

Teine film õnneks parandab kõik vead, mis eelmisel olid. Parim minu jaoks oli see, et siin on lugu, mis on huvitav ja ka põnev. Suuremate vaatajate(selle jaoks kes detailidele tähelepanu pöörab) jaoks on pöörded etteaimatavad, aga see ei ole suur probleem. Huvitav on ka see pool sisust, kus näeme, kuidas Gru tütred tahavad, et ta kohtamas käiks. See on ühteaegu armas, aga samas ka väga naljakas.

Filmitegijad on siia välja mõelnud ka väga huvitava kurjami. Lisaks sellele, et ta on naljakas, on tema kuri plaan maailma vallutamiseks teglikult üsna õudne.

Veel üks uus tegelane on Lucy, Gru paariline. Lucy on väga tore karakter. Ta on küll sõge, aga ka sümpaatne ning ta ei ole ebameeldiv tegelane.

Mulle meeldib väga see, kuidas Grud, kui tegelast on selles filmis arendatud. Ta ei taha pahalasi jahtida, ta tahab lihtsalt oma tütreid kasvatada ning oma uues äriga tegeleda. Temas ei ole enam üldse alles seda õelust, mis esimeses osas oli, selle asemel on ta muudetud tohutult meeldivaks karakteriks.

Mis oleks "Mina supervaras 2" ilma minioniteta. Mitte midagi! Need kollased tüübid on nii naljakad kui veel vähegi olla saab. Iga kord kui nad suu lahti tegid, siis terve saal naeris. Ning film üldiselt on väga naljakas. Mina vist naersin rohkem kui enamik lapsi, kes minuga samal seansil olid.

Film näeb väga hea välja, värvid on ilusad ja animatsioon on tohutult ilus, aga kindlasti ei ole vaja seda filmi 3D formaadis vaadata.

Mina supervaras 2 on tervele perele mõeldud vahva, värviline, lõbus ja armas animafilm, mis kuulub hetkel minu jaoks selle aasta pari,ate filmide hulka. Seda multikat tasub kõigil vaadata.

                                                                              4.5/5

PS! Mul on lehekülg ka facebookis, kuhu panen üles filmiuudiseid, filmiarvustusi, uusi trailereid.jne. Siin on aadress: https://www.facebook.com/EluOnKino

Read More

Vaikse ookeani võitlus

Stuudio: Legendary Pictures, Warner Bros. Pictures

Lavastaja: Guillermo del Toro

Stsenaarium: Guillermo del Toro, Guillermo del Toro

Peaosatäitjad: Charlie Hunnam, Idris Elba, Rinko Kikuchi, Charlie Day, Burn Gomran

Eelarve: $180 000 000- 220 000 000

Ookeani põhjast tõusevad üles koletised, keda tuntakse nime all "Kaijud." Nad saabuvad ja hakkavad meie maailma rüüstama. Võitluseks nende koletiste vastu luuakse hiiglaslikud robotid "Jäägrid." Neid roboteid juhivad korraga kaks pilooti, kelle meeled on omavahel seotud. Siis kui lootus hakkab kustuma kutsutakse endine "Jäägri" piloot appi viimaseks meeleheitlikuks missiooniks.

Guillermo del Toro on väga visuaalne lavastaja, kellele meeldib kasutada arvutiga tehtud efektide asemel praktilisi efekte (Hellboy), seega on "Vaikse ookeani võitlus" del Toro jaoks mingil määral uus asi, sest 98% sellest filmist on puhas CGI.

Filmi põhiline story ongi siis see, et robotid võitlevad koletistega ja inimesed peavad robotite abil saama koletistest lahti. Muu osa filmist on väga tuttav. Juba varem kasutatud tegelased, sisu elemenid. Samas tuleb tänulik olla selle eest, et filmis ei ole kõigele lisaks veel ka mingit ebavajalikku, odavat armulugu. Vähe on inimesi, kes lähevad seda filmi vaatama sisu pärast ja ei ole ka eriti mõtet, sest sisu ei ole meeldejääv ning on liiga kergesti unustatav. Õnneks ei ole filmitegijad unustanud seda, missuguse filmiga neil tegemist on ning "Vaikse ookeani võitlus" ei ürita olla midagi muud peale suure madinafilmi.

Tegelased on ka kõik tuttavad. Peategelast Raleigh Becket-it kehastab Charlie Hunnam.( See vend on täpselt nagu Garret Hedlund, ainult laiema näoga)  Nii näitleja kui ka tegelane täidavad oma eesmärgi päris hästi. Tegelase puhul osutus meeldivaks see, et tegemist ei ole päris sellise tegelasega nagu sarnastes filmides. Algul jäi mulje, et ta on hullult ennasttäis, mõtlematu käitumisega, irriteeriv jobu ning õnneks tuleb tõdeda, et ta ei ole selline. Tüüp on üldiselt päris muhe ja ei ole üldse jobu.

Ülejäänud tegelased on kõik okei. Idris Elba tuleks ära mainida, see vend päästab absoluutselt iga filmi, kus ta mängib. Charlie Day ja see tüüp, kes viimases Batmani filmis mängis seda tüüpi, kes kukkus läbi jää kehastavad teadlasi. Need kaks käivad mingil määral närvidele , eriti Day, kes räägib oma heleda häälega super-kiiresti, nii, et midagi ei ole aru saada. Nad on tropid, muud ei ole öelda. Nagu del Toro filmides alati mängib ka siin Ron Perlman, seekord suhteliselt mittemidagiütlevat tegelast.

Action on lihtsalt okei. Parim asi actioni juures on see, et kõik on arusaadavalt filmitud. Kuskil pole haisugi shaky-cam tehnoloogiast või hakitud kaadaritest. Probleem seisneb selles, et märulisteenid sulavad kokku, kui nende peale mõelda, siis ei eristu need üksteisest kuigi palju.Actionstseenid toimuvad peaaegu kõik kusagil meres, samal ajal, kui vihma sajab. Selles filmis on liiga palju vihma. Märuli vaatamine ei ole kurnav, aga selles puudub praktiliselt igasugune nauding.

Veel üks ning ilmselt kõige suurem probleem "Vaikse ookeani võitluse" puhul on see, et ei teki mingit emotisiooni. Mõned kohad on pingelised, siin ja seal tundub, et kohe kisub asi emotsionaalseks, aga lõppude lõpuks ei juhtu ikka midagi. Kuiv!

Kõige ilusam osa filmist on kahtlemata eriefektid. "Vaikse ookeani võitluse" näol on kahtlemata tegmist ühe järgmise aasta "Oscari" kandidaadiga erifektide kategoorias. Linateost vaadates ei jooksnud peast kordagi läbi mõtet, et see kõik on arvutiga tehtud, sest need efektid on tõesti tasemel. Koletised on nagu iluopi läbi teinud Godzillad, aga üldiselt päris lahedad elukad. Samas on üks asi, mis ei tööta ning selleks on jälle 3D. Filmi alguses on paar kohta, mis andisid lootust, et nüüd tuleb kõva kolmemõõtmeline elamus, aga seda ei juhtunud. Ma ütlen seda jälle: kui on võimalik, valige tavaversioon.

"Vaikse ookeani võitlus" on keskpärane film. Inimesed, kes tahavad korralikus koguses märulit ja ägedaid roboteid saavad oma raha eest täislaksu. Teistele soovitan soojalt: valige sellel nädalavahetusel "Mina superavaras 2"

                                                                           3/5

PS! Mul on lehekülg ka facebookis, kuhu panen üles filmiuudiseid, filmiarvustusi, uusi trailereid.jne. Siin on aadress: https://www.facebook.com/EluOnKino

Read More

Uljas ratsanik

Stuudio: Walt Disney Pictures, Jerry Bruckheimer Films, Infinitum Nihil

Lavastaja: Gore Verbinski

Stsenaristid: Ted Elliot, Terry Rossio, Justin Haythe

Peaosatäitjad: Jonny Depp, Armie Hammer, William Fichtner, Tom Wilkinson

Eelarve: $ 250 000 000

Ma ei saa millestki aru!

,,Uljas ratsanik" on lugu Texase korravalvurist, kes ühendab jõud indiaanlasega ning koos minnakse Metsikus Läänes õiglust jalule seadma.

Järjest enam tundub mulle, et filmikriitikutel on laual nimekiri filmidest, mis peavad saama hea arvustuse ja nimekiri filmidest, mis tuleb maatasa teha. Tõsiselt! Te annate positiivseid hindeid sellisele kasutule mõttetusele nagu ,,Kiired ja vihased 6" ja tembeldate ,,Ulja ratsaniku" ja ,,Pärast maailmalõppu" halbadeks filmideks. Ebanormaalne! ,,Uljas ratsanik" ei ole neid negatiivseid arvustusi mitte millegagi ära teeninud.

Selle filmi kallal töötas sama tiim, kes tõi meieni ,,Kariibimere piraatide" triloogia (Jah, triloogia, sest see neljas osa ei lähe arvesse. Üks paarist korrast, kui ma olen kaalunud poole seansi pealt kinost välja astumist) ning seda on tunda.

Sisu üks vähestest vigadest on see, et mõned kohad on etteaimatavad ja vahel tulevad sisse westernile omased klišeed aga see on ka praktiliselt kõik. Ei osanud ette näha seda, kuidas meile seda lugu jutustatakse. See on täiesti ootamatu, aga samas ka üsna originaalne. Film mängib natuke müstiliste teemade ja olustikuga ning lõpuks tekib küsimus: Mis siis õieti toimus? Üldiselt on selle filmi vaatamine täielik lõbu, ma nautisin iga sekundit.

Peategelasi kehastavad Johnny Depp ja Armie Hammer. Hammer on rohkem uustulnuk, samas kui Depp on juba vana kala, aga nad mõlemad saavad kenasti hakkama. Neil on suurepärane keemia. Hammeri tegelane on pool filmist üsna rumal, aga see ei häiri absoluutselt. Deppi indiaanlane Tonto on nagu värvitud näoga Jack Sparrow, kes naerutab publikut alates esimestest minutitest kuni lõputiitriteni. Üks nali teise otsa. Mul pole ammu nii lõbus olnud.

Filmi pahad on üsna tüüpilised ja igavate eesmärkidega, aga neil polegi erilist tähtsust. Põhiline fookus on Deppil ja Hammeril. Üks väheseid asju, mis mind tõeliselt häiris oli see, et filmi on sisse kirjutatud tüüpiline naine, kelle nimel võidelda, lisaks ka tema poeg. Mõlemad tegelased on kasutud ja sama lugu on ka Helena Bonham Carteriga. Viimane on filmis umbes 5 minutit ning ei tee mitte midagi peale oma elevandiluust jalaga lehvitamise.

Action, oh action! Märulit on filmis palju, aga imekombel ei lähe see mitte kunagi igavaks. Ilmselt tänu sellele, et alati on kuskilt tulemas mõni nali  Põhiliselt märulistseenide ajal ongi tunda, et tegu on ,,Kariibimere piraatide" tiimiga, sest action on samas stiilis mis seal filmides. Märulistseenid on lõbusad, pisikeste ja naljakate detailide või ütlemistega vürtsitatud. Sellele aitab lisaks veel kaasa Johnny Depp. Isegi väljaspool märulit on filmi uskumatult lõbus vaadata.

Kõige tipuks näeb see ka suurepärane välja. Loodustseenid on uskumatult ilusad ning film eriefektid on samuti tasemel. Mõnus on ka Hans Zimmeri muusika. Eriti hästi on muusika valitud viimasesse suurde märulistseeni, kus see aitab suurepäraselt vastavat meeleolu luua.

,,Uljas ratsanik" on peaaegu nagu ,,Kariibimere piraadid" Metsikus Läänes. Lõbus märulifilm, mis toob kinosaalis istudes naeratuse näole ning tekitab tunde nagu oleks jälle väike laps, kes suudab nautida iga filmi sealt ühtki viga leidmata.

                                                                             4/5       
PS! Mul on lehekülg ka Facebookis, kuhu panen üles filmiuudiseid, filmiarvustusi, uusi trailereid.jne. Siin on aadress: https://www.facebook.com/EluOnKino

Read More

Suured pulmad

Stuudio: Two Ton Films, Millennium films, Lionsgate

Lavastaja: Justin Zackham

Stsenaarium:  Justin Zackham

Peaosatäitjad: Robert De Niro, Diane Keaton, Ben Barnes, Amanda Seyfried, Topher Grace, Susan Sarandon, Robin Williams.

Eelarve: $ 35 000 000

Hakkab jälle pihta!

Aaastaid lahutatud olnud Don ja Ellie Griffin tulevad jälle kokku oma poja pulmade ajaks. Segaduse tekitab aga see, et neil tuleb paar päeva teeselda abielupaari. Alguse saab piinlike sündmuste jada ning päevavalgele tulevad igasugused saladused.

Hollywood võiks lõpetada selliste filmide tootmise. Kas on nii raske mõelda välja midagi originaalset?

Selles filmi põhiprobleem seisnebki - klišeed ja originaalsuse puudumine. Mitu korda me oleme seda filmi juba varem näinud? Iga kord üks ja see sama. Filmis peab olema lõhutud perekond, filmis peab olema üks tegelane, kes on pessimistlik, vihane ja vihkab ühte oma vanematest (Katherine Heigl). Filmis peavad kõigil perekonnast olema oma saladused, keegi peab alati kedagi petma..... jne.....jne. See kõik on nii läbi mängitud. Sa tead juba enne filmi vaatamist, et kõik lõppeb õnnelikult. Siiski ei olnud filmi vaatamine täielik piin, kõige enam ajasid närvi tobedad klišeed ja rumalad tegelased.

Siia on hullult staare kokku aetud. Robert De Niro, Diane Keaton, Ben Barnes, Blondide juustega naine, kelle nime ma uuesti ei nimeta, sest ta ajab mul südame pahaks, Amanda Seyfried, Topher Grace, Susan Sarandon, Robin Williams.
Näitlejad ise teevad (enamjaolt) normaalselt tööd, selle vähese materjaliga, mis neile antud on. Fakt on, et kõik tegelased filmis on need samad tegelased, keda me oleme juba tuhat korda näinud ja nad ei ole huvitavad.

Tuttav retsept ütleb muidugi, et filmis peab olema huumorit, täpsemalt peavad siin olema seksinaljad, oksenaljad, veel seksinalju, piinlikke monmente jne. See ei tähenda, et üldse naerda ei saaks. Mõned kohad on üsna andekad, aga enamik naljadest lendavad märgist mööda.

Minu suurimaks probleemiks selle filmi puhul on Katherine Heigl. Ma vihkan seda näitlejat. Põhiliselt seetõttu, et ta mängib alati ühe ja seda sama tegelast. Ta peab alati kedagi vihkama: ,,Inetus tões" vihkas ta Gerald Butlerit, telesarjas ,,Grey anatoomia" vihkas ta ka minu arust pidevalt kedagi. Ma ei suuda tema filmi vaadata, sest ta ajab mind täiega närvi.

Üllatav on see, et filmil on Eestis alla 12. aastat mittesoovitatav, aga tegelikult sisaldab film mõnda steeni, kus keegi on täiesti paljas ning kuulda saab ka vulgaarset keelekasutust, mis tuleb enamjaolt vanemalt generatsioonilt. 

,,Suured pulmad" näeb hea välja ja on kohati päris naljakas, aga see ei kata kinni stsenaariumi nõrku külgi ega vabanda välja neid lugematuid klišeesid. Siiski ei ole tegu täieliku katastroofiga. Selles mõttes, et filmi vaatamine oli täitsa talutav.
                                                                        3/5 

PS! Mul on lehekülg ka Facebookis, kuhu panen üles filmiuudiseid, filmiarvustusi, uusi trailereid.jne. Siin on aadress: https://www.facebook.com/EluOnKino

Read More