Transs

,,Transs” on lugu Simonist, kes töötab mainekas Londoni oksjonifirmas. Ühel päeval, kui kurjategijad üritavad röövida hinnalist maali, saab Simon löögi vastu pead, mille tõttu ta kaotab osa oma mälust. Nüüd aga tahavad kurjategijad teada saada, kuhu Simon peitis maali, mida nad tahtsid röövida. Seega saadavad nad ta terapeudi juurde ning päevavalgele tulevad igasugused huvitavad asjad.

Ma ei tea, kas see sisututvustus on loogiline, aga neid on iga kord jube raske kirjutada. Ülal kirjutatu on üldine kokkuvõte. Tegelikkuses sisaldab ,,Transs” palju muud.

Film on lavastatud Danny Boyle’i poolt, kes on varem lavastanud selliseid filme nagu näiteks ,,Slumdog Millionaire”, ,,Sunshine” ja ,,127 Hours”.

Mulle meeldivad pingelised thriller’id, kuigi ma ei satu neid eriti vaatama. ,,Transs” on film, mida ma läksin vaatama põhimõtteliselt ainult seetõttu, et ma tahtsin kinno minna ning ma pean tunnistama, et ma olin meeldivalt üllatunud. ,,Transs” on pingeline, ajusid ragistama panev põnevik.

,,Transs” pakub midagi uuemat, eelkõige seetõttu, et filmi sisu on tugevalt seotud hüpnoosiga ning hüpnoos on teema, mida Hollywoodis palju ei kasutata.

Filmi sisu on põnev suuresti seetõttu, et tegu on filmiga, mis on täiesti ootamatu. Tegu ei ole kordi läbimängitud, tüüpilise, madalama klassi põnevikuga. Tegu on hoopis filmiga, milles on tulevaid pöördeid väga raske ette näha. ,,Transs” suudab üllatada, pidevalt. Aga..

Alati peab olema “aga” (peaaegu alati). Esimene tund filmist on fantastiline. Siis aga, kui film oli jooksnud umbkaudu 60 minutit, läksid asjad minu jaoks veidi viltu. Ma ei mõtle seda, et asjad muutuvad liiga keeruliseks, vaid üldiseid otsuseid, mis on sisus tehtud. Mõned kohad panid mind mõtlema, et: ,,Päriselt? Te otsustasite asjad nii seada?”. Üldiselt pole viga. Põnev on ikka.

Näitlejad on kõik väga head. James McAvoy ja Rosario Dawson on mõlemad suurepärased. aga minu jaoks röövis teistel sära Vincent Cassel. Mulle meeldis tema paha tegelane, sest ta oli mõtestatud ning üsna keeruline isiksus ning Cassel ise muudab selle tegelase huvitavaks ning ülistiilseks.

,,Transs” on selline film, et ühel hetkel mõtled, et: ,,Olgu! Nii siis asjad ongi,” ning järgmisel hetkel tõmmatakse sul vaip jalgadel alt ära ja sa oled täiesti segaduses. Filmis on niivõrd palju reaalsusi, et juba poole filmi pealt on raske aru saada, et milline neist nüüd õige on ja filmi lõpuks ma juba mõtlesin, et ei tea, kas see on nüüd kellegi unenägu või mitte.

Ma kuulasin just paari pala soundtrack’ist üle ning avastasin, et kõige tipuks on ka muusika suurepärane.

,,Transs” on põnev, pingeline ning eelkõige ootamatu. Üle tüki aja üks parimaid põnevusfilme.

                                                                         4/5