Bourne'i pärand

,,Bourne’i pärand” on uus osa üliedukas Bourne’i sarjas, mille tegi kuulsaks Matt Damon’i Jason Bourne. Ainuke asi on, et selles osas ei ole Bourne’i.

Selle asemel on meil Jeremy Renneri poolt mängitud Aaron Cross, kes osaleb sarnases programmis, nagu Bourne’gi, aga kui USA valitsus otsustab kõik programmis osalenud agendid maha tappa, peab Cross põgenema oma elu eest ja ta korjab lisaks kusagilt üles ka Rachel Weisz’i.

Päris filmi alguses oleksin ma peaaegu magama jäänud. Ei ole hea märk.

Ma arvan, et sellest filmist aru saamiseks, tuleb vaadata Matt Damon’iga filme. Mina ei ole neid näinud ja ma ei saanud paljust hästi aru. See on minu jaoks üks väikestest probleemidest.

Matt Damon’ist sa juba üle ei käi, aga Jeremy Renner oli ilmselt parim valik Bourne’i filmide jätkamiseks.

Teda on huvitav vaadata, aga see tund aega, mis ma kõige esimesest Bourne’i filmist näinud olen, oli huvitavam kui terve ,,Bourne’i pärand” kokku.

Film võttis väga imeliku suuna. Ma ei oodanud, et kogu teema keerleb selle ümber, kuidas Cross mingeid tablette taga ajab. Jääb mulje, et kellelgi said ideed otsa.

Kokkuvõttes ei ole filmi sisu midagi erilist, olgugi et filmis on päris mitu tagaajamisstseeni ja päris palju tulistamist.

Edward Norton on selles filmis paha tegelane, aga tema ja Renner on koos ekraanil kokku umbes minuti ja Norton’i kurjamile ei ole antud muud teha, kui ainult kontoris istuda ja arvuti kaudu Crossi taga ajada.

Nagu ma juba mainisin, siis action’it on filmis piisavalt, aga mitte ükski märulistseen ei seisa teistest kõrgemal ja ei ole eriti meeldejääv.

Võibolla mängib Rachel Weisz šokeeritud inimest hästi, aga minu arust veedab ta enamuse ajast lihtsalt karjudes, mis muutub kiiresti irriteerivaks. Ta kas karjub või räägib keerukast teadusest, millest mina isiklikult mitte midagi aru ei saanud.

Film lõppeb ka liiga järsku ära. Käib üks tagaajamine ja siis PÕMM, ongi läbi. Ja see on kõik.

Filmis mainiti Bourne’i kaudselt ja isegi näidati tema pilti ning kohe tekkis tahtmine tema filmi vaadata.

,,Bourne’i pärand” ei ole just aasta kõige halvem film, aga see pole ka midagi erilist. Jeremy Renner on hea, aga filmi sisu on pehme ja ei jäta püsivat muljet. Ning lõpuks on meil film, mis on tegelikult üsna igav ja ei paku mitte midagi uut.

                                                                         2.5/5

Read More

Abraham Lincoln: vampiirikütt

Oi, ma ei või! Seth Grahame-Smith on geenius! Kes muu tuleb sellise asja peale!

                                                                              

Kui aus olla, siis ma ei imesta, et filmi ,,Tagaotsitav” lavastaja Timur Bekmambetov valis enda lavastada sellise filmi nagu ,,Abraham Lincoln: Vampiirikütt”. Selles filmis on samuti päris palju aegluubis lendavaid kuule ja üldse palju aegluubis toimuvat liikumist.

Filmi sisu on üsna lihtne. Noor Abraham Lincoln hakkab jahtima vampiire pärast seda, kui tema ema mõrvatakse. Jah, selline see põhiline lugu siis ongi ja peab ütlema, et see on üks kuradi meelelahutuslik film.

Abraham Lincoln’i rollis astub üles Benjamin Walker, keda ma pole küll varem mitte kusagil näitlemas näinud. Aga Walker’il on piisavalt stiili ja hea näitlemisoskus ning ta on sobib mängima nii noort kui ka vana Abrahami.

Käivad jutud, et Anthony Mackie hakkab mängima uues ,,Kapten Ameerika” filmis. Kui ma neid jutte esimest korda kuulsin, siis olin ma tema tegelase suhtes üsna skeptiline. Aga pärast seda, kui ma nägin Mackie’t selles filmis, olen ma üsna kindel, et ta sobib ka ,,Kapten Ameerika” teise filmi.

Filmi sisu on küll parajalt haige ja lapsik, aga pole filmilt polegi mõtet oodata mingit meistriteost. See on selgelt linateos, mis on tehtud meelelahutuslikel eesmärkidel. Ei ütleks, et ajaloolise taustaga just täppi pandi, aga siiski on lõbus vaadata. Vähemalt mina vaatasin filmi küll enamus ajast totaka naeratusega näol.

Mulle väga meeldib ,,Vampiiriküti” üleüldine stiil ning ka slow motion stseenid on väga lahedad. Eriefektid on samuti päris head. See võib imelikult kõlada, aga arvasin, et vampiiritapmise stseenid on natuke verisemad. Ehmatuskohti on samuti päris mõõdukalt ja nalja saab ka.

Ma absoluutselt ei oodanud, seda, et Abe poole filmi pealt kirve kõrvale paneb ja tõesti hakkab presidendiks, aga see omakorda juhatab filmi lõpus toimuva võitluseni, kus tõesti näeb õiget Abraham Lincolni vampiire nottimas.

Dominic Cooper kehastab filmis Abrahami mentorit, kes õpetab teda vampiiridega võitlema. Ma arvasin algusest peale, et ta on väga kõrvaline tegelane ja üllatusena tuli mulle see, kui tähtis tema tegelane õigesti on.

Rufus Sewell’i poolt kehastatud vampiirikuningas Adamit on kasutatud väga halvasti. Swell ise teeb head tööd ja tekitab tõesti tunde, et tema poolt mängitud vampiir on läbinisti paha, aga teda näidatakse filmis väga vähe ja talle ei anta võimalust särada.

Filmi 3D jätab naturaalse mulje, ei tundu kunagi peale surutud ja töötab eriti hästi vampiiri tapmise stseenides. 

Kahjuks ei ole film nii põnev, kui ma lootsin, kuid ,,Abraham Lincoln: Vampiirikütt” on meelelahutus rahuldaval tasemel.

                                                                  
                                                                        3/5

Read More

Vaprake

Filmistuudio Pixar on teinud animafilmidega lastele rõõmu juba peaaegu 20 aastat. Pixari 13. animafilm on nende jaoks omaette miilikivi, osaliselt seetõttu, et pööratakse selg tänapäeva maailmale ja rännatakse muistsele Šotimaale ja osaliselt sellepärast, et esimest korda on peaosas naissoost kangelane.

,,Vaprake” on lugu printsess Meridast, kes ei ole absoluutselt huvitatud kuningannaks saamisest ning seetõttu otsib ta viisi, kuidas oma saatust muuta.

,,Vaprake” on üks Pixari parimaid animafilme põhjusel, et see on originaalne. Me oleme juba korduvalt näinud rääkivaid mänguasju, rääkivaid autosid, rääkivaid putukaid ja õnneks ei ole ,,Vaprakeses” rääkivaid loomi.

Mulle meeldib Pixari filmistuudio sellepärast, et nad ei tee liialt järgesid. Olgu, ,,Lelulugu 2” ja ,,Lelulugu 3” olid mõlemad väga väärt kraam, aga ,,Autod 2” oli täielik saast.

Nagu ma juba eespool mainisin, toimub animafilmi tegevus muistsel Šotimaal. Mulle meeldib see koht, kuna see on iidne, omapärane ja natuke müstiline.

Pixar on animatsiooni kvaliteedi poolest teistest stuudiotest peajagu ees. Kõige ilusam animafilm on siiski

,,Tintini seiklused”, aga too animafilm oli tehtud Motion Capture tehnoloogia abil ning seetõttu ei saa Tintini teistega võrrelda.

Mulle väga meeldis lugu mida ,,Vaprakeses” jutustati. See on eelmistest Pixari filmidest tunduvalt eepilisem ja võimsam. Ja kunagi ei hakka igav, alati on põnev. Ning väga hästi antakse edasi šotlaste sõgedust. Tegelikult on kohati üllatav, kuhu see film suundub, trailer’id ja sisututvustused ei ole väga täpsed.

Minu jaoks oli selle filmi juures parimaks peategelane. Pixar on loonud järjekordse ülivinge naistegelase. Printsess Merida, selle asemel, et unistada abiellumisest, tahab olla vaba ja otsustada ise oma saatuse üle.

Negatiivse poole pealt, minu arust oleks võinud loos olla rohkem müstikat.

Muusika on ilus ja kohati sobib filmi super hästi.

Vaprake on ilus, eepiline ja väga hea animafilm ühelt praeguse aja parimalt stuudiolt. Kuigi mitte täiuslik, on see siiski Pixari paremikus ja sõidab teerulliga üle sellest haledast vabandusest mida nimetati ,,Jääaja” 4. osaks.

                                                                             4/5

Read More