Öö varjud

Isegi need, kellele ei meeldi Tim Burton’i filmid, peavad tõdema, et ta on üks Hollywoody kõige omapärasema käekirja ja visuaalse stiiliga lavastajaid. Tim Burton’ile meeldib töötada koos Johnny Depp’iga, see on nende kaheksas ühisfilm. Üldjoontes on nende koostöös valminud väga head filmid, kui muidugi välja arvata ,,Alice in Wonderland”. Ei taha kritiseerida ei Deppi ega Burtonit, aga ,,Alice in Wonderland” oli saast.

Seega tekib küsimus: kas ,,Öö varjud” on vaadatav film?

Ma pean ütlema, et tegu on väga hea ja meelelahutust pakkuva filmiga.

Depp kehastab 18. sajandi vampiiri nimega Barnabas Collins, kes pandi nõia (Eva Green) poolt needuse alla ja maeti 200 aastaks maha. Ta kaevatakse üles aastal 1972 ja ta asub taastama oma perkonna hiilgust, mis on kahe sajandi jooksul alla käinud.

Lugu iseenesest on üsna lihtne ja arusaadav, aga samas mitte tobe ja isegi paeluv.

Depp on oma tavapärases headuses - ta on korraga stiilne, pisut kentsakas ja koomiline. Viimasel ajal kipub juhtuma, et Depp peab üksinda kogu filmi üleval hoidma, kuid siin õnneks nii pole. Tema kaasnäitlejad Eva Green, Michelle Pfieffer, Jackie Earl Haley teevad samuti vaäga head tööd. Pole kahtlustki selles, et Depp on üks praeguse aja parimaid näitlejaid. Ta kannab ja mängib iga rolli täiega välja. Peaaegu kõik filmi naerukohad võlgnevad suure tänu just talle.

Ma imetlen Eva Green’i. Sellist mõrda, nagu tema mängib, pole mina kinoekraanil ammu näinud. Tõsiselt vastik tegelane, aga Green mängib rolli suurepäraselt ja usutavalt välja.

Michelle Pfeiffer kehastab Collins’ite perekonna ema. Tema, nagu tema kaasnäitlejadki, teeb väga head tööd.

Muidugi ei ole Burtoni filmist puudu ka Helena Bonham Carter. Ta on üsna tavapärane ja teda on hea jälle näha. Algul, kui nad tema tegelast mainisid, arvasin ma, et ta on mees. Nagu hiljem välja tuli, on ta hoopis naine ja lisaks veel ka alkoholiprobleemidega.

Kõik Tim Burton’i filmid ei ole head. Peab ütlema, et ,,Öö varjud” on üks tema kõige paremini õnnestunud filmidest. Võib-olla isegi parem kui ,,Charlie ja šokolaadivabrik”. Samas võib-olla ütlen ma seda ainult sellepärast, et ma olen seda filmi liiga palju vaadanud ja sellepärast, et ,,Öö varjud” on natuke värskem.

Burton’il on väga kindel visuaalne stiil: kui sa vaatad midagi sarnast, saad sa kohe aru, kes on filmi lavastaja. Lisan, et keegi teine ei suuda teha selliseid hulle, ebanormaalsel viisil lahedaid filme. Burton’i visuaalne stiil on nii omapärane ja seda on kohutavalt hea vaadata. Minu lemmikasi filmi juures, on see, millised on värvitoonid. Mulle on hakanud meeldima sellised tumedates, mudastes värvitoonides filmid. Selle filmi puhul on isegi stseenid, mis leiavad aset päeval, tumedates toonides. Alguses ei saanud tänu värvitoonidele õigesti aru, kes on vampiir ja kes mitte.

Mulle meeldib väga, kuidas nad on kujutanud 18. sajandit, see on üks filmi tugevamaid aspekte.

Samuti imetlen ma filmi muusikat, mis on väga tabav. Ma üritasin algusest lõpuni just muusikat kuulata ja sellele tähelepanu pöörata.

Ainuke asi, mis mulle ei meeldinud, oli see, et viimane lõpuvõitlus, läks pisut käest ära ja muutus väga ulmeliseks, minu jaoks liigagi ulmeliseks.

Vaatamata mõnele pisemale veale, on ,,Öö varjud” paeluv, põnev, visuaalselt võimas film, looga mis on tugev ja näitlejatega, kes on tasemel. ,,Öö varjud” on üks viimase aja kõige enam meelelahutust pakkuvatest filmidest.

                                                                              4/5