Natuke nagu ,,Wall-E”!
,,Unustus” põhineb lavastaja
Jospeh Kosinski enda poolt kirjutatud koomiksil, mida kahjuks/õnneks kunagi ei
avaldatud.
Filmi keskmes on Jack Harper, endine sõdur, kes on üks viimaseid inimesi maal, pärast seda, kui tulnukad meid ründasid. Ta parandab droone ning valvab koos oma kaaslase Victoriaga, et maakera saaks tühjaks tehtud viimastest looduslikest ressurssidest, mis veel on alles jäänud, enne kui inimkond siit igaveseks lahkub. Siis aga juhtub midagi, mis paneb Jacki kahtlema kõiges, mida talle on räägitud.
Väga värskendav on näha, et nn. suvehooaeg lükatakse käima filmiga, mis ei ole ei uusversioon mingist vanast asjast, mõne filmi järg, superkangelase film ega ka 3D-film.
Viimasel ajal on tekkinud ulmefilmide puhul see probleem, et need on väga hõreda sisuga. ,,Unustus” ei ole üks neist filmidest. Võiks isegi öelda, et siin on natuke liiga palju sisu ning seda on üsna keeruline lahti seletada, mistõttu on filmi alguses ligikaudu 5 minutit taustateksti, mille kaudu seletatakse meie jaoks sisu lahti.
Mulle meeldivad sellised apokalüptilised filmid nagu ,,Unustus”. Mulle meeldib vaadata seda, kuidas kujutatakse Maad pärast katastroofilisi sündmusi ning seetõttu ei jõua ma ära oodata M. Night Shyamalan’i sarnase sisuga filmi ,,After Earth”.
,,Unustuse” puhul pole mul filmi sisuga (enamjaolt) kana kitkuda. Mulle meeldib see lugu. Film on põnev ja kuigi mitte täiesti originaalne, suudab see minu arvates siiski üllatada. ,,Unustus” sisaldab üsna palju tuttavaid elemente, aga õnneks pole see siiski ühegi teise filmi pealt täielikult maha kopeeritud. Parim nüanss sisu puhul on müstika. Igaüks, kes juba trailer’it vaatab, saab aru, et kõik ei ole nii, nagu paistab ning, et seal taga peab olema midagi enamat. Mind tõmbas täiega see, et: ,,Mis nüüd saab? Mis seal siis tegelikult toimus?”. Lugu on huvitav ja kaasahaarav, aga ehk ka liiga ambitsioonikas. Tundub, et filmitegeijad hammustasid liiga suure tüki. Siin ja seal on mõned “Neh-neh” kohad ning vahel on action veidi venitatud, aga enamjaolt ma ei vingu.
Olgu Tom Cruise eraelus mis ta on, aga näitlejana on ta suurepärane. Nii ka ,,Unustuses”. Mis üldiselt tegelastesse puutub, siis kasutatakse siin üsna tuttavaid tegelastüüpe. Jack Harper on intrigeeriv kuju ning talle on lihtne kaasa elada.
Väga suur osa on filmis ka kahel naisel, Victorial ja Julial, keda kehastavad Andrea Riseborough ja endine Bondi tüdruk Olga Kurylenko.
Riseborough on ilmselt isegi huvitavam näitleja ja tema mängida on intrigeerivam tegelane. Olga Kurylenko näeb endiselt armas välja, aga näidelda ta eriti ei oska.
Viimasel ajal on hakatud toppima suure kaliibriga näitlejaid filmidesse, kus neil suurt rolli tegelikult pole. Ma räägin Morgan Freeman’ist, kelle tegelase kohta ma mitte midagi ette ei räägi. Morgan Freeman on ,,Unustuses” ekraanil võib-olla kokku umbes 15-20 minutit, aga samas ei ole tunnet nagu ta oleks ebavajalik, erinevalt näiteks Bruce Willis’ist ,,G.I Joe” teises osas.
,,Unustus” sisaldab väga ilusaid visuaale, mida oligi oodata, sest lavastajaks on ju ikkagi Joseph Kosinski, mees, kelle debüütfilmiks oli ,,Tron: Legacy”. Kõik ,,Unustuses” alates kosmoselaevadest ja lennukitest kuni radioaktiivse maani näeb fantastiline välja. Meeletult tähelepanu on pööratud detailidele. Minu lemmikstseenid filmis olid need, kui Jack lendas Maa kohal ringi ja meile näidati näiteks vanu, unustatud monumente ja ehitisi. Visuaalid tundvad loomulikud, mitte ülepaisutatud, vaid reaalsed. ,,Unustusest” saab kindlasti üks selle aasta võimsamaid visuaalseid elamusi.
Kusjuures ma arvasin algul, et ka selle filmi muusika on Daft Punk’i poolt komposeeritud, sest siin on mõnes kohas peaaegu samasugust muusikast nagu ,,Tronis”. Muusika on mõne stseenis veidi liiga heroliseks või liiga haamerdavaks aetud, aga üldiselt pole viga.
,,Unustus” ei ole üldse halb film. See on keskmisest veidi kõrgemal seisev ulmekas, aga samas pole see ka mitte midagi murrangulist. Ehk olid mu lootused veidi kõrgele seatud.
3/5Filmi keskmes on Jack Harper, endine sõdur, kes on üks viimaseid inimesi maal, pärast seda, kui tulnukad meid ründasid. Ta parandab droone ning valvab koos oma kaaslase Victoriaga, et maakera saaks tühjaks tehtud viimastest looduslikest ressurssidest, mis veel on alles jäänud, enne kui inimkond siit igaveseks lahkub. Siis aga juhtub midagi, mis paneb Jacki kahtlema kõiges, mida talle on räägitud.
Väga värskendav on näha, et nn. suvehooaeg lükatakse käima filmiga, mis ei ole ei uusversioon mingist vanast asjast, mõne filmi järg, superkangelase film ega ka 3D-film.
Viimasel ajal on tekkinud ulmefilmide puhul see probleem, et need on väga hõreda sisuga. ,,Unustus” ei ole üks neist filmidest. Võiks isegi öelda, et siin on natuke liiga palju sisu ning seda on üsna keeruline lahti seletada, mistõttu on filmi alguses ligikaudu 5 minutit taustateksti, mille kaudu seletatakse meie jaoks sisu lahti.
Mulle meeldivad sellised apokalüptilised filmid nagu ,,Unustus”. Mulle meeldib vaadata seda, kuidas kujutatakse Maad pärast katastroofilisi sündmusi ning seetõttu ei jõua ma ära oodata M. Night Shyamalan’i sarnase sisuga filmi ,,After Earth”.
,,Unustuse” puhul pole mul filmi sisuga (enamjaolt) kana kitkuda. Mulle meeldib see lugu. Film on põnev ja kuigi mitte täiesti originaalne, suudab see minu arvates siiski üllatada. ,,Unustus” sisaldab üsna palju tuttavaid elemente, aga õnneks pole see siiski ühegi teise filmi pealt täielikult maha kopeeritud. Parim nüanss sisu puhul on müstika. Igaüks, kes juba trailer’it vaatab, saab aru, et kõik ei ole nii, nagu paistab ning, et seal taga peab olema midagi enamat. Mind tõmbas täiega see, et: ,,Mis nüüd saab? Mis seal siis tegelikult toimus?”. Lugu on huvitav ja kaasahaarav, aga ehk ka liiga ambitsioonikas. Tundub, et filmitegeijad hammustasid liiga suure tüki. Siin ja seal on mõned “Neh-neh” kohad ning vahel on action veidi venitatud, aga enamjaolt ma ei vingu.
Olgu Tom Cruise eraelus mis ta on, aga näitlejana on ta suurepärane. Nii ka ,,Unustuses”. Mis üldiselt tegelastesse puutub, siis kasutatakse siin üsna tuttavaid tegelastüüpe. Jack Harper on intrigeeriv kuju ning talle on lihtne kaasa elada.
Väga suur osa on filmis ka kahel naisel, Victorial ja Julial, keda kehastavad Andrea Riseborough ja endine Bondi tüdruk Olga Kurylenko.
Riseborough on ilmselt isegi huvitavam näitleja ja tema mängida on intrigeerivam tegelane. Olga Kurylenko näeb endiselt armas välja, aga näidelda ta eriti ei oska.
Viimasel ajal on hakatud toppima suure kaliibriga näitlejaid filmidesse, kus neil suurt rolli tegelikult pole. Ma räägin Morgan Freeman’ist, kelle tegelase kohta ma mitte midagi ette ei räägi. Morgan Freeman on ,,Unustuses” ekraanil võib-olla kokku umbes 15-20 minutit, aga samas ei ole tunnet nagu ta oleks ebavajalik, erinevalt näiteks Bruce Willis’ist ,,G.I Joe” teises osas.
,,Unustus” sisaldab väga ilusaid visuaale, mida oligi oodata, sest lavastajaks on ju ikkagi Joseph Kosinski, mees, kelle debüütfilmiks oli ,,Tron: Legacy”. Kõik ,,Unustuses” alates kosmoselaevadest ja lennukitest kuni radioaktiivse maani näeb fantastiline välja. Meeletult tähelepanu on pööratud detailidele. Minu lemmikstseenid filmis olid need, kui Jack lendas Maa kohal ringi ja meile näidati näiteks vanu, unustatud monumente ja ehitisi. Visuaalid tundvad loomulikud, mitte ülepaisutatud, vaid reaalsed. ,,Unustusest” saab kindlasti üks selle aasta võimsamaid visuaalseid elamusi.
Kusjuures ma arvasin algul, et ka selle filmi muusika on Daft Punk’i poolt komposeeritud, sest siin on mõnes kohas peaaegu samasugust muusikast nagu ,,Tronis”. Muusika on mõne stseenis veidi liiga heroliseks või liiga haamerdavaks aetud, aga üldiselt pole viga.
,,Unustus” ei ole üldse halb film. See on keskmisest veidi kõrgemal seisev ulmekas, aga samas pole see ka mitte midagi murrangulist. Ehk olid mu lootused veidi kõrgele seatud.
0 comments:
Post a Comment