Pimeduse rüütli tagasitulek

Siin on teile väike väljakutse: trumbake see film üle.

Jumal tänatud, et on olemas inimesi nagu Christopher Nolan. Inimesi, kes ei riku filmi 3D-ga ära.

,,Tasujate” kõrval ilmselt aasta oodatuim film on kohal! Kindlasti polnud see kerge, aga Nolan on hakkama saanud peaaegu võimatu teoga. Ta on loonud täiusliku triloogia, mille lõpetab uhkelt üks aasta parimaid filme: ,,Pimeduse rüütli tagasitulek”.

Pimeduse rüütli sündmustest on möödas 8 aastat ja kogu selle aja jooksul pole Batmani kordagi nähtud. Kuid kui Gothamit ähvardab uus superkurjategija Bane, peab Batmani jälle oma nägu näitama ja asjad korda seadma.

Alustame siis näiteks sellest, et ,,Pimeduse rüütli tagasitulek” on väga pikk film, 2 tundi ja 45 minutit. Samas oleks ta minu poolest võinud isegi pikem olla.

Ma ütlen kohe ära, et ma pole suur Batmani fänn. Nii ei seadnud ma ,,Pimeduse rüütli tagasituleku” osas endale ka mingeid erilisi ootusi. Ja mis siis lõpuks välja tuli? Eks igaühel on oma arvamus ja minu arvates on viimane film ühtlasi Nolani parim Batmani film ja täiuslik lõpp ühele kõigi aegade võimsaimale triloogiale.

TDKR (The Dark Knight Returns) parimad elemendid on teatud keerukus ja salapära ning mõlemat on siin väga palju. Film pole liialt keeruline, aga samas olin ma juba alguses pisut segaduses. Ilmselt seetõttu, et asjad liiguvad filmis väga kiiresti.

Salapära, mida on filmis samuti palju, ei häiri ja ma ütlen ka seda, et mida vähem enne kinno minekut te selle filmi sisust teate, seda parem ja huvitavam teil endal on.

,,Pimeduse rüütli tagasitulek” on täielik ,,Alguse” näitlejate kokkutulek. Siin on Joseph Gordon Levitt,  Marion Cotillard, Tom Hardy, Michael Caine ja paljud teised.

Noh, kuidas nüüd öelda? Loo poolest on TDKR väga tugev film. Siin on küll palju tegelasi, aga kõigil on mingi taust ja eesmärk. Ma ütleksin isegi, et kui terve film kokku võtta, siis ületab see isegi ,,Pimeduse rüütlit”.

Osaliselt ütlen ma seda muidugi põhjusel, et terve film on superlahe. Ma ei hakka tegema mingeid erilisi võrdlusi ja mulle meeldivad mõlemad filmid väga, aga kui nüüd vaadata, siis ,,Tasujad” oli lihtsam meelelahutus, küllaltki värviline ja lõbus koomiksifilm. Samas ,,Pimeduse rüütli tagasitulek” on tume, küllaltki vähese huumoriga, vägivaldne film. Muidugi on vägivalda hoitud alla 12.a mittesoovitatava reitingu tasemel. Aga see igatahes Bane’i küll ei peata!

Nolani Batmani filmid on erinevalt teistest koomiksifilmidest palju realistlikumad ja karmimad.

Christian Bale’i ja Christopher Nolan’i jaoks on see viimane Batmani film ja ma ei kujuta ausalt öeldes kedagi peale Bale’i selles rollis ette. Bale ei ole minu lemmiknäitleja, aga siiski, selle rolliga saab ta suurepäraselt hakkama. Tema Batmani vaadates tekib tunne, et kõik on võimalik (ma mõtlen muidugi filmis).

Uue tegelasena on filmis Selina Kyle, keda kehastab Anne Hathaway. Ma olin tema suhtes skeptiline, aga siis ma mõtlesin, et kui Nolan ta valis, siis võib sellest isegi midagi head tulla. Ja kui nüüd aus olla, siis ta sobib oma osasse üsna hästi ja toob endaga kaasa stiili.

Ma pole koomikseid lugenud, aga ma enamvähem tean milline Bane koomiksites oli. Õnneks on tema välimust tugevalt muudetud ja ta ei näe enam välja nagu mingi hiiglaslik ahv.

Millegagi pole võimalik Jokkerit ületada, aga Bane jõuab võimalikult lähedale. Bane on ikka tegija. Ta on nagu Selina Kyle’gi - tehtud väga stiilseks ja tal on selline hea hoiak. Ta võtab asju rahulikult, aga kui löömaks läheb, siis on jama majas. Tom Hardy mängib oma osa kenasti välja.

Nagu ma Internetist lugesin, virisesid paljud selle üle, et nad ei saa aru mida Bane räägib, sest tal on mask ees. Mulle tegelikult meeldib tema hääle kõla, minu meelest kõlab ta hästi. Bane toob sisse ka mõnusat musta huumorit.

Lisaks neile, kellest ma pikemalt rääkisin, on veel ka kõrvalisemaid tegelasi. Tegelasi, keda me oleme kõigi filmide jooksul tundma õppinud ja kellega me peame nüüd hüvasti jätma. Kahju hakkab tegelikult.

Lisaks tugevale loole on siin veel palju vingeid eriefekte ja mis ei saa filmist puududa, on Batmani lahedad vidinad. Lisaks mõnele tuttavale on tal veel ka paar uut meistriteost.

Batman on kõigi nende filmide jooksul olnud peaaegu haavamatu ja võitmatu, siin aga näidatakse ka tema inimlikke ja nõrku külgi. See on hea, sest nii saame me teada, et ka kostüümis olles on ta tavaline inimene.

Nolan’i kindel lavastamine ja Wally Pfister’i operaatoritöö peaks neile tagama kas või mõne Oscari nominatsiooni.

Samuti Hans Zimmeri muusika. Mõnes steenis, mis keskendub Bane’le, on muusika hästi valitud.

Kui Nolan on osaliselt kirjutanud ja ka produtseerinud uue Supermani filmi, siis võib sealt midagi tõsiselt head tulla.

Sony Ämblikmehe uusversioon oli nagunii üsna mõttetu film. Aga uus Batman jätab sellest veel halvema mulje. Võrreldes Pimeduse rüütli tagasitulekuga on uus Spiderman täiesti mõttetu, lapsik ja meeletult igav film.

Just siis, kui ma arvasin, et mul on olemas aasta #1 film, tuli vahele selline väike, odav film (iroonia - 250 miljonit dollarit pole vist väga odav) nagu ,,Pimeduse rüütli tagasitulek” ja muutis kõike. Batmani sari lõppeb viisil, mida ma poleks suutnud uneski näha. Viimased 5 minutit sellest filmist on täiuslikud ja kindlustavad selle, et uue Batmani filmi tegemine kujuneb ilmselt raskeks. Ma arvan, et keegi poleks suutnud neid tegelasi paremini ära saata, kui seda on teinud Christopher Nolan.

                                                                     
                                                                        5/5