New Yorgi varjus

Originaalpealkiri: Place Beyond the pines

Lavastaja: Derek Cianfrance

Näitlejad: Ryan Gosling, Eva Mendes, Bradley Cooper, Ray Liotta, Dane Dehaan.jpt.

Eelarve: 15 000 000

,,New Yorgi varjus” on lugu trikimootorratturist nimega Luke, kes töötab rändtsirkuses. Ta naaseb üle pika aja taas ühte väikelinna, kus ta kohtub oma endise üheöösuhtega ning saab teada, et tal on väike poeg. Luke saab aru, et tema on vastutav ning hakkab röövima panku, et võimaldada oma pojale ning tolle emale paremat elu, kuid tema seaduserikkumised viiavad ta pahuksisse noore algaja politseiniku Avery Cross’iga.

Tegu on filmiga, mille vaatamiseks peab ennast mingil määral ette valmistama. Peab teadma millega on tegu, sest ,,New Yorgi varjus” on draama, puhas draama.

Film on lavastaja Derek Cianfrance’i enda poolt kirjutatud ning selle filmiga näitab Cianfrance, et tal on annet draama kirjutamise peale. ,,New Yorgi varjus” on ambitsioonikas, ilus, traagiline ja väga sügav film, mis vaatleb inimeste tegusid ning saatuseid ja ka seda, kuidas meie teod mõjutavad lähedasi inimesi ja perekondi, aga ka võõraid inimesi, kuidas üks tegu võib mõjuda tulevasele põlvkonnale.

,,New Yorgi varjus” on huvitavalt kokku pandud, sest kogu filmi vältele vahetatakse mitmel korral perspektiivi ehk siis film räägib mitmest erinevast inimesest, kes on kõik seotud ühe teo läbi.

Kogu filmi keskmeks ongi lugu, mis on tohutult puudutav. Lihtsalt see, kuidas nende inimeste lugusid räägitakse. Need on niivõrd reaalsed, nii inimlikud ning seetõttu on seda filmi ka raske vaadata.

Minu jaoks on tegu inspireeriva filmiga. Kuna ma ise tahan saada filmitegijaks, siis tekkis mul kinos istudes soov kirjutada ühel päeval midagi sellist nagu ,,New Yorgi varjus”. Midagi ilusat, inimlikku ja sügavat.

Ryan Gosling, kes kehastab siin peategelast, tõestab taaskord, et ta ei ole tavaline Hollywoodi ilueedi, vaid saab hakkama ka tõsiselt raskete rollidega. Gosling ongi see jõud, mis aitab sellesse filmi süveneda. Ta on võimas, muud moodi ei ole võimalik seda väljendada. Ta on sellesse rolli niivõrd sisse elanud. Tema näitlemine on tohutult emotsionaalne ja kõike kokku pannes on tegemist väga sügava rolliga, mille Gosling ideaalaselt välja kannab.

Bradley Cooper ja Eva Mendes on mõlemad head. Cooper on mulle juba pikemat aega meeldinud ning siin kohal on tegu ühe tema parima rolliga. Eriti avaldas mulle muljet Dane Dehaan. Tegu on ühe väga andeka noore näitlejaga ning ma ootan huviga tema rolli uues ,,Ämblikmehe” filmis.

Visuaalselt on film väga ilus, aga eriti meeldis mulle Mike Patton’i poolt komposeeritud soundtrack, mis on täidetud muusikapaladega, mis jäävad kummitama, sest need on lihtsalt võrratult ilusad.

Ainuke probleem seisneb selles, et ,,New Yorgi varjus” on liiga pikk, peaaegu 2 tundi ja 20 minutit ning see on draama kohta väga palju, aga tagasi vaadates ei võtaks ma filmist ka midagi välja.

Derek Cianfrance on kokku pannud ambitsioonika, ilusa, sügava ning mõtlemapaneva filmi, mis räägib inimestest. Lihtsalt üks selle aasta parimaid.

                                                                                 4.5/5

Read More

Transs

,,Transs” on lugu Simonist, kes töötab mainekas Londoni oksjonifirmas. Ühel päeval, kui kurjategijad üritavad röövida hinnalist maali, saab Simon löögi vastu pead, mille tõttu ta kaotab osa oma mälust. Nüüd aga tahavad kurjategijad teada saada, kuhu Simon peitis maali, mida nad tahtsid röövida. Seega saadavad nad ta terapeudi juurde ning päevavalgele tulevad igasugused huvitavad asjad.

Ma ei tea, kas see sisututvustus on loogiline, aga neid on iga kord jube raske kirjutada. Ülal kirjutatu on üldine kokkuvõte. Tegelikkuses sisaldab ,,Transs” palju muud.

Film on lavastatud Danny Boyle’i poolt, kes on varem lavastanud selliseid filme nagu näiteks ,,Slumdog Millionaire”, ,,Sunshine” ja ,,127 Hours”.

Mulle meeldivad pingelised thriller’id, kuigi ma ei satu neid eriti vaatama. ,,Transs” on film, mida ma läksin vaatama põhimõtteliselt ainult seetõttu, et ma tahtsin kinno minna ning ma pean tunnistama, et ma olin meeldivalt üllatunud. ,,Transs” on pingeline, ajusid ragistama panev põnevik.

,,Transs” pakub midagi uuemat, eelkõige seetõttu, et filmi sisu on tugevalt seotud hüpnoosiga ning hüpnoos on teema, mida Hollywoodis palju ei kasutata.

Filmi sisu on põnev suuresti seetõttu, et tegu on filmiga, mis on täiesti ootamatu. Tegu ei ole kordi läbimängitud, tüüpilise, madalama klassi põnevikuga. Tegu on hoopis filmiga, milles on tulevaid pöördeid väga raske ette näha. ,,Transs” suudab üllatada, pidevalt. Aga..

Alati peab olema “aga” (peaaegu alati). Esimene tund filmist on fantastiline. Siis aga, kui film oli jooksnud umbkaudu 60 minutit, läksid asjad minu jaoks veidi viltu. Ma ei mõtle seda, et asjad muutuvad liiga keeruliseks, vaid üldiseid otsuseid, mis on sisus tehtud. Mõned kohad panid mind mõtlema, et: ,,Päriselt? Te otsustasite asjad nii seada?”. Üldiselt pole viga. Põnev on ikka.

Näitlejad on kõik väga head. James McAvoy ja Rosario Dawson on mõlemad suurepärased. aga minu jaoks röövis teistel sära Vincent Cassel. Mulle meeldis tema paha tegelane, sest ta oli mõtestatud ning üsna keeruline isiksus ning Cassel ise muudab selle tegelase huvitavaks ning ülistiilseks.

,,Transs” on selline film, et ühel hetkel mõtled, et: ,,Olgu! Nii siis asjad ongi,” ning järgmisel hetkel tõmmatakse sul vaip jalgadel alt ära ja sa oled täiesti segaduses. Filmis on niivõrd palju reaalsusi, et juba poole filmi pealt on raske aru saada, et milline neist nüüd õige on ja filmi lõpuks ma juba mõtlesin, et ei tea, kas see on nüüd kellegi unenägu või mitte.

Ma kuulasin just paari pala soundtrack’ist üle ning avastasin, et kõige tipuks on ka muusika suurepärane.

,,Transs” on põnev, pingeline ning eelkõige ootamatu. Üle tüki aja üks parimaid põnevusfilme.

                                                                         4/5

Read More

Suur ja kõikvõimas Oz

We're not in Kansas anymore!

,,Suur ja kõikvõimas Oz” on Sam Raim’i poolt lavastatud eellugu 1939. aasta kultusfilmile ,,Võlur Oz” ning räägib loo sellest, kuidas võlur Oz’i üldse sattus.

James Franco kehastab Oscar Diggs’i, kes töötab mustkunstnikuna rändtsirkuses, kuid ühel päeval põgeneb ta sealt kuumaõhupalliga ning jääb keeristormi sisse lõksu. Kui torm vaibub, avastab Oscar end maagiliselt maalt, mis kannab, nagu ta isegi, nime Oz. Seal kohtub ta mitme hea nõiaga, kes annavad talle ülesandeks hävitada Nurjatu Nõid.

Ma ütlen selle kohe välja. Ma olen üsna pettunud. Üldiselt sattuvad sellised seiklusfilmid mulle meeldima, aga asi ongi selles, et Oz polegi nagu õige seiklusfilm. Siin on küll kääbused ja lendavad ahvid, aga filmis puudub huvitav sisu ning igasugune võlu.

Sisu on kohutvalt mage. Mul oli terve filmi vältel meeletult igav. Selle filmi vaatamine oli tõeline trenn. Trenn, mis kestis rohkem kui kaks tundi. Film ei läinud kunagi käima. Ma lootsin pidevalt, et ehk juhtub midagi erilist või huvitavat, aga ei.

,,Oz” filmi on raske vaadata, sest peale ühe lendava ahvi, on kõik tegelased kas tüütud, rumalad või tobedad.
James Franco poolt mängitud Oscar on tegelane, keda ma algusest peale vihkasin, eriti seetõttu, et ta oleks võinud olla väga tore kangelane. Selle asemel on ta rumal, arglik ja valelik. Ühel hetkel on tunne, et: ,,Nii, nüüd ta küll muutub, nüüd hakkab ta kindlasti normaalseks,” aga ei, ta on kuni päris filmi lõpuni väga ebameeldiv tegelane.

Ülejäänud näitlejad on peaaegu kõik enamvähem. Rachel Weiz oli täitsa hea, aga Mila Kunis ei sobi oma rolli kuigi hästi, vaatamata sellele, et näitlemise osas teeb ta head tööd.

Samas on filmi visuaalne pool suurepärane. Filmi alguses toimub tegevus meie maaailmas ja pilt ekraanil on mustvalge ning üsna väike. Kui James Franco jõuab Oz’i, muutub pilt värviliseks. Kogu Oz näeb ilus välja, eriefektid on tugevad ning muudavad Oz’i maailma hüpervärviliseks. 3D-efekti kasutatakse ainult asjade näkku loopimiseks.
.
,,Suur ja kõikvõimas Oz” on igav fantaasiafilm, mis läheb väikestele lastele võib-olla paremini peale, kui minule. Pettumus!

                                                                        2.5/5

Read More