Inimesed, kes täna minu kõrval kinos istusid, lõhnasid väga hästi, seega....
Miljardär John Hammond loob seikluspargi, mille suureks atraktsiooniks on dinosaurused, kelle Hammond teadlaste abi kasutades maailma tagasi tõi. Enne avamist toob ta parki teadlased, juristi ja oma lapselapsed. Kuid ühe ahne ning iseka töötaja süü tõttu pääsevad dinosaurused varsti valla.
Minu jaoks oli see esimene kord ,,Jurassic Parki" vaadata ning ma arvan, et inimesed, kes seda 90. aastatel vaatasid ja selle filmiga koos üles kasvasid, oskavad seda minust paremini hinnata.
,,Jurassic Park" räägib lahedat lugu. Sisu on huvitav ning eriti meeldis mulle see osa, kus räägiti, kuidas teadlased uuesti dinosaurused ellu äratasid. Mingil määral kartsin ma, et kuna tegu on 20 aasta vanuse filmiga, siis võib mul igav hakata. Õnneks seda probleemi polnud. Tegu on toreda ja lõbusa 90. aastate seiklusfilmiga, mis teeb silmad ette päris mitmetele praeguse aja filmidele. Ühtlasi peab tunnistama, et kohati oli film päris õudne, eriti seal, kus paksuke oma purgi kaotas.
Film tabab sind ka üllatuste ja ehmatuskohtadega. Kui sa arvad, et T-Rex on selle lõbustuspargi kõige ohtlikum elanik, siis sa eksid.
Tegelased on samuti väga toredad. Algul arvasin ma, et lapsed võivad irriteerivaks muutuda, aga õnneks ei juhtunud ka seda. Nad olid päris sümpaatsed. Vaieldamatult kõige ägedam on ikkagi Jeff Goldblum. Teda ei ületa, kuigi ta oleks võinud kesksem tegelane olla. Sam Neilli tegelane ei jäta endast algul just meeldivat muljet, aga on muidu täitsa OK.
Erifeketid: Kahekümne aasta eest kukkusid kinokülastajatel ilmselt karbid lahti, kui nad neid dinosauruseid nägid. Siis oli tegu väga revolutsiooniliste eriefektidega ning nende Oscari võit on tänase päevani täiesti õigustatud. Osa filmi CGI-st näeb küllaltki aegunud välja, aga siiski peab tunnistama, et enamjaolt on eriefektid hästi püsinud. Suuremad stseenid nagu see, kui teadlased esimest korda dinosauruseid näevad ja see, kui Sam Neill ja lapsed põgenevat dino-karja kohtavad, näevad veidi ajast maha jäänud välja, aga näiteks suur T-Rexi stseen on suurepärane, mitte ühtegi kaebust.
Meie kinodes on ,,Jurassic Parki" 3D formaadis ainult mõned loetud seansid ning seetõttu on mul väga hea meel, et mul õnnestus seda filmi kinos näha. Mitte 3D tõttu, vaid üldse sellepärast, et tegu on filmiga, mis on mõeldud suure ekraani jaoks. 3D on suurepärane. Muidugi on tegu järeltöödeldud kolmanda dimensiooniga, aga see on samasugune järeltöötlus nagu James Cameroni ,,Titanicul". On võetud aega, et kõik läbi mõelda ning siis hoole ja armastusega film ümber töödeldud. Filmil ei ole sellist Pop-Up efekti, pigem on tegu vaiksema ja tagasihoidlikuma stereoskoopilise formaadiga, mis asjade näkku viskamise asemel tõmbab su sellesse maailma.
Muusika meeldis mulle ka väga. Eriti üks korduv muusikapala, mida mängitakse siis, kui vaatajaid algul ,,Jurassic Parki" viiakse ning korraks ka hiljem.
See film on klassika ning seda ikka õigusega. See ei ole mingil juhul halb film, lihtsalt mina, hellitatud 2000. aastate laps, ei oska seda päris õigesti hinnata. Kuna seansse on jäänud ainult paar tükki, siis minge ja ostke endale kiiresti pilet. Tegu on seiklusfilmiga, mis on väärt suurel ekraanil vaatamist, kui mitte 3D pärast, siis lihtsalt selleks, et seda filmi näha.
4.5/5
PS! Siin on ka minu Facebooki lehekülje aadress: https://www.facebook.com/EluOnKino
0 comments:
Post a Comment